«…Һayat beğim meniŋ solmas…»

7
1 713 ret oqıldı

Män šmrümdä bir qetim bolsimu maqalä yezip kšrmäptimän, lekin bu qetim qolumğa qäläm almasqa mümkin bolmidi. Undaq bolğini, meniŋ üçün qädirlik bolğan, kiçik peyil, kämtar insan, Çeläk täväsidä vä başqimu jutlarda salmaqliq iş-ämgigi bilän yahşi tonulğan qädinas ağinäm Qurvanҗan Dšlätov hayatiniŋ atmişinçi davaniğa çiqiptu.Qurvanҗan Dšlätov 1954-jili 2-noyabr' küni Bayseyit yezisida tuğulğan. Atisi Şeripidin Paltiev daŋliq kolhoz quruluşçisi, üç mälini biriktürgän «Qädäm» kolhoziniŋ birinçi räisi bolğan. Moşu kündä Çeläk täväsiniŋ juti uni çoŋ izzät-ehtiram bilän äsläydu. Bayseyit yezisida bir koçiniŋ nami şu kişiniŋ hšrmitigä atalğan.

— Män atamdin kiçik ayrildim, şuŋlaşqa uniŋ qiyapiti yadimda sus qaptu, — däydu Qurvanҗan sšhbätara. Ändi meniŋ adäm bolup yetilişimdä anamniŋ, akilirimniŋ vä hädilirimniŋ hässisi intayin kšp, undaq bolğini män šydikilärniŋ känҗisi-ärkisi boldum. Anam — Ayimhan, mšҗüzilik ayal bolidiğan. U toqquz balini tärbiyiläpla qoymay, ularniŋ aliy bilimlik boluşiğa, җämiyättä šzigä layiq ornini tepişiğa bebaha ülüşini qoşqan. Meniŋ yahşi bilidiğinim, Ayimhan aniniŋ Çeläk täväsidä abroyi çoŋ, ismi bolsa, uni bilidiğanlar üçün tävärrük. Şuŋlaşqa män nävrä qizimniŋ ismini «Ayimhan» däp qoydum. İlahim, şu Ayimhan nuraniy anilarniŋ izini bassun. Yeqinda märhumniŋ tuğulğininiŋ 100 jilliğini Bayseyit juti dağduğiliq räviştä atap štti.

Mana şundaq ata bilän anidin tuğulğan Qurvanҗan ağinimiz şularğa layiq adäm boldi desäm, hatalaşmaymän. Qurvanҗan tuğulğan yezisida İsmayil Tayirov namidiki mäktäptä oqup jürgändila idräklik,tirişçan boldi vä mäktäp işliriğa paal qatnaşti.

— Şahmatni intayin yahşi kšrättim, – däydu u külümsiräp. — Undaq bolğini, akilirimniŋ hämmisi şahmat oynaydiğan. Ändi meniŋ bu uluq oyunğa bolğan iştiyaqimni açqanmu şular. Meniŋ keläçäk hayat yolumda dadil qädäm besişimğa şahmatniŋmu täsiri boldimekin…

U mäktäp yeşidila kitap oquşni yahşi kšrätti, rus,qazaq vä uyğur yazğuçiliri bilän şairliriniŋ sšzlirini vä şeirlirini yadqa bilidiğan. Uniŋ şeirğa bolğan muhäbbiti akisi – ataqliq şair, märhum Abdumeҗit Dšlätovtin siŋsä keräk.  Moşu kündä  Qurvanҗan sšz qilsa, gäp boluvatqan auditoriyagä, mavzuğa has şeirni orunluq misal qilip eytidu. Ägär mäktäp hayati toğriliq gäp bolup qalsa, u muällimliri — Nurbüvi Һasanovani, Merhan Manapovani, Һüsäyin Һäsänni, Turğanҗan Ärşidinovni, Rehanbüvi Abubakirovani, Heliçäm Nizamovani, Abduqeyim Sabitovni, Һakim Äysaevni, Һeytahun Muhpulovni, Halbuvi Mähpirovani vä başqilarni alahidä tävriniş bilän tilğa alidu. «Ular maŋa bilimla berip qoymay, meniŋ insan süpitidä şäkillinişimniŋ asasçiliri bolalidi», däydu u mäğrurlinip.

Qurvanҗan mäktäpni äla bahalar bilän tamamliğandin keyin, Almuta şähiridiki Qazaq politehnika institutida oquydu. U institutta oqup jürgän çağliridila Bartoğay su tosmisi vä Çoŋ Almuta kaniliniŋ layihisini quruş işliriğa paal arilişidu. 1978-jili institutni muvappäqiyätlik tamamlap, yahşi oquğan studentlar qatarida šz paydisiğa iş җayini tallaveliş mümkinçiligidin paydilanmay, anisi Ayimhanniŋ tälivi bilän, kindik qeni tškülgän jutiğa qaytip ketidu. Şu jili Çeläk yezisidiki nahiyälik su inşaätliri sistemisi başqarmisiğa çoŋ injener lavazimiğa işqa qobul qilinidu.

— Kona benağa orunlaşqan bu başqarma maŋa başta ğälitila kšründi — däydu Qurvanҗan. — Şundak bolsimu işqa belimni bağlap kiriştim, başqarma başliği Bapan Jumadil oğli adämgärçiligi mol, bilimlik adäm bolidiğan. Män uniŋdin kšp närsini ügändim. Aridin kšp vaqit štmäyla, Qurvanҗan su paydiliniş bšlüminiŋ başliği däriҗisigä kštirildi. Ändi sudin paydilinişni planlaş, egiliklärara suni toğra tähsim qiliş, 38000 gektar yärni su bilän täminläş, hesavatni yahşilaş, uniŋ väzipisi boldi. U yaşliğiğa qarimay, šziniŋ işbilärmänligi, härqandaq mäsilini adil yeşişi bilän päriqlinätti. Buni bayqiğan nahiyä vä vilayät rähbärliri, uniŋğa šz işidin başqa, Bartoğay su tosmisiniŋ vä Çoŋ Almuta kaniliniŋ quruluş işlirini nazarät qiliş väzipisini tapşuridu.

1985-jili Bartoğay su tosmisi işqa qoşulup, suni egiliklärniŋ muhtaҗiğa qarap rätläp beriş mümkinçiligi tuğuldi. Kelär jilniŋ beşidila başqarma başliği Bapan Jumadilov salamätligigä bağliq hizmitidin boşap, orniğa Qurvanҗan Dšlätov tayinlandi. U işini däsläp işçi-mutähässislärniŋ  ämgäk vä šy şaraitlirini yahşilaştin başlidi häm moşu yolda harmay-talmay mehnät qildi. Az vaqit içidä başqarma yeŋi, zamaniviy infraqurulum bilän täminlängän baziğa kšçirildi. Mähkimigä yeŋi-yeŋi tehnikilar kelişkä başlidi, burun bolap berilidiğan härqandaq quruluş işlirini başqarma šzi atquridiğan boldi. Su inşaätliriniŋ süpät vä tehnika däriҗisi aşti, nahiyädä 10 000 gektar yärgä suniŋ täbiiy qisimidin paydilinidiğan, maşina bilän suğiridiğan, avtomatlaşturulğan sistema yasaldi. Aqivättä, umumän, suğirilidiğan yärniŋ kšlämi 51000 gektarğa yätti, yeŋi ikki sovhoz quruldi. Nahiyädä yär hosuldarliği misli kšrülmigän däriҗigä kštirildi.

Qurvanҗan Dšlätov nahiyädä җämiyätlik işlarğimu paal qatnaşti. Ötkän äsirniŋ 90-jilliriniŋ beşida, җay-җaylarda milliy mädäniyät märkäzliri qurulup işläşkä başlidi, Çeläk nahiyälik Uyğur mädäniyät märkizimu şular җümlisidin. Märkäzni däsläpkilärdin bolup ustaz, tarih pänliriniŋ namziti Һaҗiğulam aka Bahamov başqurdi. Märkäz yeniğa vätänpärvär, millätpärvär, mädäniyitimizgä bepärva qarimaydiğan, jürigidä oti bar kişilär toplinişqa başlidi. Märkäzniŋ nizamnamisi tästiqlinip, tegişlik organlarda royhätkä elindi. Һaҗiğulam aka biraz işläp, keyin märkäzni başquruşni İminҗan Nasirovqa tapşurup bärdi. İminҗan akiniŋ Qazaqstan Aliy Keŋişiniŋ deputati bolup saylinişi munasiviti bilän märkäzgä räis bolup Qurvanҗan käldi. U tizginni qoliğa alğan zaman «Uyğur balilirini ana tilida bilim alsun desäk, birinçi novättä, biz, ziyalilar, balilirimizni uyğurçä oqutuşimiz lazim», degän pikir märkäzniŋ asasiy şiariğa aylandi. Һäqiqätänmu biz, millitimiz täğdirini yeşidiğan bu mäsilidä ağinimiz Qurvanҗan Dšlätov män-män degän akilarğa ülgä bolalidi.

Mälumki, štkän äsirniŋ 90-jilliriniŋ beşi tapçilliq, ihtisatta bohran yüz bärdi. Birär mäsilini häl qilay desäŋ, ihtisatqa berip tirilidu. Mana şundaq eğir väziyättä, Qurvanҗan nahiyädiki uyğur җamaätçiligini säpärvärlikkä kältürüşni bildi. Şairlirimizniŋ «Kšŋüldä qalmisun arman» namliq şeirlar topliminiŋ näşirdin çiqişiğa yardäm qolini sunup, poeziya şäydalirini hoşalliqqa bšlidi. Çeläk nahiyäsiniŋ hakimi Eleusiz Sultanğazievniŋ yardimi bilän nahiyälik mädäniyät bšlümi arqiliq uyğur ansambliğa keräklik bolğan barliq saz-äsvaplar vä kiyim-keçäklär elindi. Qurvanҗan kšrnäklik şair Abdumeҗit Dšlätovniŋ armini — uluq şair, mutäpäkkür Seyit Muhämmät Qaşiyniŋ häykilini tikläştä keçä-kündüz harmay-talmay maŋdi. 1993-jili Çeläk nahiyäsiniŋ hakimi Eleusiz Sultanğazievniŋ qollap-quvätlişi bilän Bayseyit yezisida uluq şairniŋ häykili qäd kštärdi. Aridin bir jil štüp, Qurvanҗanniŋ täşäbbusi bilän Qaraturuq yezisida ataqliq sovhoz rähbiri Avut Sattarovniŋ häykili ornitildi. Qurvanҗan šziniŋ oy-mähsätlirini ämälgä aşuruşta yeqinda yardäm qilğan kişilärni alahidä mämnuniyät bilän tilğa alidu.

Ötkän äsirniŋ 90-jilliriniŋ ahiri biz işlävatqan işlirimizni taşlap, «gaday bolsaŋ şä talaş» däp Almutiğa kšçüp kälduq. Rast, u jilliri hämmimizgä, şu җümlidin Qurvanҗanğimu eğir käldi. Turmuşi bir qiniğa çüşkiçä, işlimigän işi qalmidi, lekin u tirişçanliği, işbilärmänligi tüpäyli, kšzligän mähsitigä yätti. Bügünki kündä u Almutidiki «TehnoTeplo» şirkitiniŋ tehnikiliq mudiri. U käşip qilğan issitiş sistemiliriniŋ ayrim konstruktsiyalik yeŋiliqliri zaman tälivigä layiq, ämäliyatta utuqluq işlitilivatidu.

Qurvanҗan šmürlük җüpti Zunumbüvi bilän šylük-otaqliq bolğiniğa qiriq jil boptu. Bir-birigä yaraşqan җüp ikki qiz vä bir oğulni tärbiyiläp, äl qatariğa qoşqan ülgilik ata-ana, toqquz nävrisiniŋ mehrivan häm kšyümçan bova vä momisi.

Yeqinda ağinämni yoqlap šyigä bardim. İkkimiz štkän-käçkänni gäp qilip, helä uzaq muŋdaştuq. Gäpara män uniŋdin «Ağinä boş vaqtiŋda şeir yazidiğan aditiŋ bar edi. Qeni, şularniŋ biräsini aŋlap baqayliçu» devidim, u tšvändiki qurlarni oqudi.

Nemä şunçä çalisän dil saziŋni,

Ätivalap sšyälmidiŋ gül-yaziŋni.

Ömrüŋniŋ küzi käldi säzmidiŋmu,

Besip yatqan štkän künlär ğaziŋini.

Altun vaqit topa besip qaldi yolda,

Ämgäk qilip җaritmidi nazuk qollar.

Äqil eytip kişilärgä harmidiŋ sän

İlinğidäk heç nemäŋ yoq süzsä çola.

Kiynaydu şundaq oylar bäzi çağda,

Özäm bilän šzäm bolup qalsam hağda.

Gül beğimğa küz kälsima, nemä yätsun,

Bir däqiqä dil tävritip çalğan sazğa.

Şuŋa harmay män çalimän  dutarimni,

Çekip sšygü-muhäbbätniŋ dil  tarini,

Qançä yaşay… Һayat-beğim meniŋ   solmas,

Nävrämgä atap qoydum baharimni!

Män Qurvanҗan bilän hoşlişivetip, «Ağrimiğinä adaş, yaşiğinä — yaşayli, hayat beğimiz solmisun bizniŋ» degän tiläkni eyttim.

 Abdumeҗit ABDULLAEV.

Bälüşüş

7 İzahät

  1. Mubaräk bolsun, Qurvanjan akimizğa zor salamätlik tiläymän!
    Abdumejit aka qälimiŋiz talmisun!

  2. Şeir äjayip yezilğan ekan,şundak bir şeirlarni oqup qalsam ilhamlinip ketiman.Yaraysiz!Sizdak dostlirimiz kšpiyivärsun ilahim.Qälimiŋiz tohtap qalmisun,yeziŋ.Til bayliğiŋiz yetidekanğu.

  3. Barliq dost buradärlärgä täşäkkur ! Һayat qisqa, amma uni mäzmänluq yaşap štuş šz qoluŋda bolğusi,,, Keliŋlar dostlar, qädirläyli häm qädirlik bolayli, hayat beğimiz solmisun bizniŋ,,,

Javap qalduruŋ