«Jusan»

2
1 178 ret oqıldı

10-11-dekabr' künliri Astana şähiridiki «Astana opera» teatrida Qazaqstanniŋ Mustäqillik künigä beğişlanğan «Astana balet» dšlät teatriniŋ Mukaräm Avakri sähniläştürgän  «Jusan» namliq bir aktliq baleti namayiş qilindi.  Prem'era bolğan künliri hava rayiniŋ soğliğiğa qarimay, zalğa tamaşibinlar  liq toldi. Ularniŋ içidä Mäҗlis deputatliri, ministrlar vä başqimu lavazimliq şähslär, vilayät märkäzliridin kälgän teatr vä filarmoniya rähbärliri, aliy vä ottura bilim därgahliriniŋ väkilliri, Abay namidiki opera vä balet teatriniŋ hadimliri  boldi.

«Jusan», — «Astana baletiniŋ» däsläpki sähniläştürgän birtutaş nadir äsäri.  Mäzkür qoyulum «Kelin», «Samum», «Ämän», «Kentavrlar», «Kšktin soğa», «Oçiliq», «Jut», «Oyğiniş» vä «Çapqun» käbi toqquz bšlümdin ibarät.

Spektakl'da Quat Şildebaev, Sergey Rahmaninov käbi türlük janrlarda iҗat qilidiğan kompozitorlarniŋ muzıkiliri paydilinilğan. Bu härhil janrdiki muzıkiliq äsärlär bir-birini utuqluq toluqturüp, «Jusanda» plastika vä dekoratsiyalärniŋ šzgirişi bilän ravan muҗässämlängän.

Sähnä dekoratsiyasidä kšrülgän Betpaq dala taqirliri, yamğurdin keyin kškärgän bepayan dala, ämänniŋ aççiq puriği, qattiq issiqtin keyin qara isqa çšmülgän dala kšrünüşi, jut vä qumlarniŋ kšçüşi balet ussulida juquri maharät bilän täsvirlängän. Sähnidä egiz harvu çeqiniŋ anda-sanda päyda boluşi vä yoğan çaqni nazuk qizlarniŋ taqqa iştirip çiqirişi hayat vä küräştin däräk berip turidu. Baletniŋ kul'minatsiyasi intayin çirayliq sähniläştürülgän bolup, ottuzçä balet ussulçisiniŋ qatnişidiki kompozitsiyasi bilän tamamlandi.

Spektakl' ayaqlaşqandin keyin sähnigä baş rejisser Mukaräm Avakri çiqip, tamaşibinlarğa tazim qilğanda, hämmä orunliridin turup «apirin!»  eytişip, käŋ zalda güldiras çavaklar yaŋridi.

Prem'eridin keyin sšzgä çiqqan T.Jürgenev namidiki Qazaq milliy sän°ät akademiyasiniŋ rektori Bibigül Nüsipjanova bilän horeografiya fakul'tetiniŋ dekani Dmitriy Suşkov, Seleznev namidiki horeografiya uçiliöesiniŋ rähbiri Gülmira Bazarbaeva vä bädiiy rähbiri Mayra Qadirova «Astana balet» teatriniŋ baş rejisseri Mukaräm Avakriniŋ šzliriniŋ bilim därgahlirida tähsil kšrgänligidin pähirlinidiğanliğini täkitläp, şagirtiniŋ yänimu juquri çoqqilarğa kštirilişigä sämimiy tiläkdaşliq bildürdi. Yu.Lermontov namidiki Rus drama teatriniŋ mudiri Yuriy Yakuşev: «Män mäzkür baletniŋ qandaq başlinip, qandaq tügigänligini säzmäy, kšz alalmay tamaşä qildim! Bu  HHİ äsirniŋ baleti!», — däp hayajanliğini yoşuralmidi. «Astana balet» teatriniŋ bädiiy rähbiri Alila Älişeva bolsa, «Jusan» teatr repertuarida turaqliq orun alidiğanliğini, Mukarämdin çoŋ ümütlär kütidiğanliğini izhar qildi.

Mäҗlis deputati Murat Ähmädiev, Qazaqstan horeograflar keŋişiniŋ räisi Düysenbek Nakipov vä başqimu mehmanlar Mukaräm Avakrini mubaräkläp, keläçäk paaliyitigä utuqlar tilidi.

Öz novitidä, Mukaräm Sayidhakim qizi natiqlarğa çoŋ rähmitini, ussulğa ügätkän ustazi Gülnarä Sayitovağa çoŋqur minnätdarliğini sämimiy izhar qildi.

   Abdullam SAMSAQOV.

Astana  şähiri.

SÜRÄTLÄRDÄ: 1. M.Avakri. 2. Balettin kšrünüş.

Bälüşüş

2 İzahät

  1. MUKARAM ABUBAHRİEVA Glavnıy rejisser horeografiçeskogo kollektiva «Astana Ballet». Magistr iskusstvovedeniya. Laureat mejdunarodnogo festivalya tvorçeskoy molodeji «Şabıt». Diplomant N'yu-Yorskogo konkursa artistov baleta. Okonçila Almatinskoe horeografiçeskoe uçiliöe im.A.Selezneva i Kazahskuyu natsional'nuyu akademiyu iskusstv im.T.Jurgenova. 2003-2013 gg. artistka baleta Kazahskogo gosudarstvennogo akademiçeskogo teatra operı i baleta im.Abaya. Naryadu s ispolnitel'skoy deyatel'nost'yu Mukaram Avahri kak horeograf aktivno sotrudniçala s Respublikanskim uygurskim teatrom muzıkal'noy komedii, gde osuöestvila razliçnıe horeografiçeskie postanovki k kontsertnım programmam. Uçastvovala v organizatsii prezentatsii horeografiçeskoy truppı «AVS», tseremonii otkrıtiya Mejdunarodnogo kinofestivalya «Evraziya – 2005». S 2014 goda glavnıy rejisser «Astana Ballet». V kaçestve rejissera-horeografa osuöestvila postanovki: yaponskiy stilizovannıy tanets «Mayko»; horeografiçeskie kompozitsii «Prikosnovenie», «Nareçennıe» i «Amazonki»; horeografiçeskie miniatyurı «Vostoçnıe freski», «Lebedi» i «Kız Jibek».

Javap qalduruŋ