Üsüpҗan pätmus yaki Niyiti aq qara tänlik jigit häqqidä

0
603 ret oqıldı

Ahirqi päytlärdä yaşlirimizniŋ šyliniş toyliriğa «Üsüpҗan pätmus» isimliq qara tänlik nahşiçini täklip qiliş än°änigä aylandi.  Kšpçiligimizni uniŋ kim ekänligi qiziqturidiğanliği häq. Nahşiçiniŋ ismi Yusuf familiyasi Badmus. U Nigeriyadin Qazaqstanğa futbol oynaşqa kelip, oylimiğan yärdin almutiliq bolup qalidu. Däsläp Gorniy Gigant mähällisidiki aşhanilarniŋ birigä aşpäz bolup işqa orunlişidu. Başta aşhana hizmätçiliriniŋ kšŋlidä guman päyda bolsimu, lekin qoli yenik Yusuf tez arida uyğur taamlirini täyyarlaşni üginivalidudä, aşhana rähbärliginiŋ, bolupmu turaqliq heridarlarniŋ  sšyümlük aşpizigä aylinidu.

Moşu yärdä Yusufni talantliq sorunbegi Dilşat Zakirov uçritip qelip, uniŋ sän°ätkä yeqin ekänligidin hävär tapidu vä uni sän°ät yoliğa başlaydu. Tirişçan jigit tez arida uyğurçä nahşilarnimu üginivalidu. Nätiҗidä «Yaŋra nahşam» namliq kontsertta uyğur tilida nahşa eytip,  tamaşibinlarni häyran qalduridu. Mana şuniŋdin etivarän,  u toy-tškünlärdä, härhil märasim-sorunlarda talanti bilän kšpçilikni qayil qilip kälmäktä. Yeŋi ağiniliri  uni «Üsüpҗan pätmus» däp ataydu.

«Qerindişimiz» Üsüpҗan bu şähärdin bähtini tepipmu ülgärdi.   Uniŋ šmürlük  җüpti – qazaq qizi Qımbat. Ötkändä ular dost-yaranliri bilän šyliniş toyini dağduğiliq štküzdi. Һazir Üsüpҗan šzi täşkil qilğan «Hakuna Matatada» («Çataq yoq») ansambli paaliyät elip berivatidu. Repertuarida uyğur häliq nahşiliridin tüzülgän «Poppuri»,  şundaqla «Appaq toşqanlar», «Saadäthan» vä «Mäşräp» namliq nahşilar bar. Ötkändä, tarihiy vätinimizdin kälgän artistlar aldida «Därvişlär» topiniŋ ammibap «Toynamä» nahşisini orunliğanda, qerindaşlirimiz uni gülduras çavaklar astida qarşi aldi.

Üsüpjanniŋ uyğur tilida nahşa eytip jürginini bäzi qerindaşlirimiz toğra kšrmäyvatqan ohşaydu. «Özimizniŋ nahşiçiliri turğanda, uni sorunlarğa täklip qilişniŋ haҗiti yoq» degän gäplärnimu aŋlidim. Uniŋda  turğan nemä bar? Ana tilimizda sšzläşni uyat kšridiğan «bäzilirimizgä» qariğanda, afrikiliq Üsüpҗanniŋ, yäni kelip, uyğurçä isimni šzigä yat kšrmäy, uyğur tilida sšzläp, nahşa eytivatqini bizgä savaq häm ülgä boluşi keräkqu! Ätä-šgün uyğur nahşilirini Afrikida yaŋritip, millitimizni duniya ähligä tonutsa,  nur üstigä nur bolmamdu? Özimu şuni mähsät qilğan ohşaydu. Barikalla, Üsüpҗan!

Abdulҗan AZNİBAQİEV.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ