Sinip kollektivini tikläştiki iş-täҗribäm

0
730 ret oqıldı

1951-jildin başlap här ayda davamliq çiqivatqan «Şinҗaŋ maaripi» jurnaliğa biyil 65 jil toldi. 50 miŋdin  oşuq oquğuçisi bar  mäzkür jurnalniŋ tähriratini bu märikisi bilän täbrikläymiz. Tšvändä šz vaqtida Ürümçi 2-darilmuällimin şšbisiniŋ başlanğuç mäktividä oqutquçi bolup işligän peşqädäm ustaz, märhum Märiyäm Zayitovaniŋ «Şinҗaŋ maaripi» jurnaliniŋ 1957-jilqi 11-sanida besilğan kollektivliq mäs°uliyät mavzusi ätrapida  yezilğan maqalisini ihçamlap  gezithanlar diqqitigä havalä qilivatimiz.          

Maŋa novättiki oquş jili 3-sinip oquğuçiliriğa tälim-tärbiyä berişni tapşurdi. Ähvali muräkkäp bolğan bu sinipqa yetäkçilik qiliş däsläp maŋa helä qiyin boldi. Çünki, bu sinipta җämi 47 bala bolup, härbir partida üçtin bala oltiratti. Ayrim oquğuçilar tänäpusta šyigä  qeçip ketip, qaytip kälmätti. Bäziliri däriskä keçikätti. Novätçilär sinipni tazilimastin ketätti.  Oquğuçilar  muällimlärni hšrmät qiliştin qalğan edi.  Mundaq sinipqa  süpätlik  bilim vä aŋliq tärbiyä beriş üçün nurğun izdinişkä toğra kelätti. Näq şu vaqitlarda  biz mäktivimizdä «Sinip rähbiri hizmitiniŋ mäzmuni» degän materialni qizğin muhakimä qilivatattuq. Mäktäp mudiriyiti vä käsipdaşlar maŋa äynä  şu materialdin paydiliniş täklivini bärdi. Män  uni qobul qildim.

Sinipqa däsläp  kirginimdä sinip içiniŋ qalaymiqanliği vä taziliğiniŋ naçarliği kšzümgä çeliqtidä, işni mana şu yärdin başlimaqçi bolup, novätçilär üçün mähsus hatirä däptär tuttum vä uni novätçi bolğan oquğuçiğa tapşurdum. Uniŋğa sinipniŋ kündilik ähvalini moşu hatirä däptärgä yezip turuşi lazimliğini çüşändürdüm. Һär küni sinipniŋ taziliğini täkşürüp, novätçilärniŋ hizmitini «yahşi» yaki «naçar» degän šlçäm bilän bahalap turdum. Lekin bäzi balilarğa uniŋ ançä täsiri bolmidi. Bir küni  İsrayil isimliq oquğuçi novätçi bolsimu, sinipni tazilimastin ketip qaptekän, ätisi oquğuçilar: «Muällim, tünügün İsrayil sinipni tazilimaptu», däp çoqurişip kätti. Män ularğa däris vaqtida gäp qilmidim. Çoŋ tänäpus päytidin paydilinip, sinipni  šzäm  tazilap qoydum. Tänäpustin keyin pakiz bolup qalğan sinipqa kirgän balilar, «Sinipni kim süpärdi? Kim süpärdi?», deyişip yänä çoqurişip kätti. Lekin heçkim ularğa «Män süpärdim» däp җavap berälmidi. Män päqät külüpla qoydum. Balilar bir-birigä qarap piçirlişişqa başlidi. Bolupmu heliqi toğra novätçilik qilmiğanlar intayin hiҗil boldi. Şuniŋdin keyin sinip novätçiligini hämmä oquğuçilar kšŋül qoyup atquridiğan boldi.

Sinip kollektivini bärpa qilişta sinip mäҗlisiniŋ rolidin muvapiq paydilandim. Mäsilän, bir qetim  štküzülgän sinip mäҗlisidä  barliq oquğuçilarniŋ üginiş, ählaq, taziliq vä başqa җähättiki bahalirini yäkünläp, otturiğa qoydum vä nemä üçün mälum şähslärniŋ «yahşi» yaki «naçar» bolup qalğanliğini, bir baliniŋ yaki birnäççä baliniŋ naçar  baha elişiniŋ sinip namiğa äksi täsir yätküzidiğanliğini çüşändürdüm. Meniŋ bu härikitim ularniŋ šzara hämkarlişişiğa  vä bir-birini nazarät qiliş däriҗisigä elip käldi. İkkinçi qetim sinip mäҗlisini nahşa, deklamatsiya, qährimanlar toğrisida qisqa hekayilär bilän şuniŋğa ohşaş tärbiyäviy ähmiyiti bar ädäbiy parçilarni yadlaş asasida uyuşturdum. Buniŋğa tšvändiki birla misalni kältürüp štäy. Sinipimda Tillahan isimliq oquğuçi bar edi. U balilar bilän asanla soquşup qalatti. Däriskä keçikip kelätti. Ägär uniŋğa sšz qilip qoysaŋ, hapa bolup bir ikki saat beşini partiğa qoyup domsiyip oltirivalatti. Män bu oquğuçiğa  2-sinip «Oquş kitavidiki»  «Noruzhan» namliq şeirni yadlap kelişni tapşurdum.

Mäzkür şeirniŋ härbir misrasida Tillahanda bar kamçiliqlar bayan qilinğan edi. Bu şeirni Tillahan sinip mäҗlisidä yadqa  eytip bärdi. U şeirni oqup bolup, mänasini çüşändi, ätimalim, bäk qizirip kätti. Aridin kšp  vaqit štmäy, Tillahanniŋ müҗäz-hulqida šzgiriş bayqaldi. U muällim  yaki oquğuçilar sšz qilsa, hapa bolmaydiğan, balilar bilän soquşmaydiğan, tirişip oquydiğan, däriskä keçikmäydiğan boldi. Tillahan boyidiki kamçiliqni çüşinip, uni aŋliq halda tüzitişkä šzlügidin kirişti. U  bara-bara sinip kollektiviğa, qaidä-tärtivigä siŋişip, yahşi oquğuçiğa aylandi.  Moşu yärdä şu närsini täkitläş keräkki, sinip kollektivini tikläştä qollanğan materialniŋ äŋ muhimi «Oquğuçilar qaidisi» boldi. Män uniŋ içidä äŋ aval, tärtip toğrisidiki maddini balilarniŋ eŋiğa siŋdürüşkä tiriştim.

Sinip ähvalini yahşilaş üçün juqurida täkitlänginidäk, bäzi oquğuçilarniŋ ailä turmuşini üginiş üçün däsläp ular bilän mähsus sšhbät štküzüş işlirini elip bardim. Mäsilän: Murat isimliq bala kündä degidäk, birinçi däriskä keçikip kelätti. Sävävini sürüştürginimdä: «Ukilirimğa çay qaynitip berimän» däp җavap bärdi. Ailisigä barsam, uniŋ sšzi yalğan bolup çiqti. Murattin nemä üçün yalğan eytqinini soriğinimda, u «açam (apam) maŋa šgäy», däp turuvaldi. Ahiri män Muratniŋ šyigä bardim.

Aldi bilän baliniŋ yahşi täräplirini eytip, mäsilini otturiğa qoydum. Yalğan eytqanliği  paş bolğanda, Murat intayin hiҗalätçiliktä qaldi. Män moşu ähvaldin keyin ailä sšhbitini  päqät ata-anilar bilänla štküzmästin, lazim bolğanda, uniŋğa oquğuçinimu qatnaşturuşniŋ zšrürlügini his qildim. Şunimu ästin çiqarmasliq keräkki, bäzi mulayim oquğuçilar šyigä muällimniŋ barğanliğini säzmigini yahşi. Çünki u «muällim nemä üçün käldekin?», däp šz-šzidin gumanlinidu. Sinip tärbiyiçisi oquğuçilarniŋ mäktäptiki ähvaliniŋ täl-tšküz boluşidin qät°iy näzär, hämmisiniŋ ailä turmuşinimu üginişi şärt.

Ailä sšhbitini uyuşturuş җäriyanida şu närsini eniq säzdimki, härqandaq ata-ana šz balisiniŋ yaman täripini aŋlaşni ançä halimaydu. Şuŋlaşqa muällim mundaq päyttä aldi bilän baliniŋ yahşi, andin keyin naçar täräplirini kšrsitip, ularniŋ yardäm qilişini täklip qilişi keräk.

Umumän, sinip kollektivini birdinla ämäs, bälki päydin-päy däris, däristin taşqiri härhil paaliyätlär arqiliq tiklidim. Şuŋlaşqa  män sinipta bolmisammu, oquğuçilar huddi muällim  bardäk tärtiplik oltiridiğan boldi. Sinip kollektivi qançilik mustähkämlänsä, uniŋ balilarğa täsiri şunçä yahşi bolidu. Kollektivniŋ ittipaqi küçäygänsiri, sinip rähbiriniŋ roli ançä kšrünmäydiğan bolup qalidu. Bu sinip rähbiri šziniŋ rolini boşitivätsimu bolidu, degänlik ämäs. Män 3-sinipqa yetäkçilik qilğan vaqtimda äynä şundaq qiyinçiliqlarğa  duç kälgän bolsammu, lekin ular 4-sinipqa kšçkän vaqitta sinip kollektiviniŋ küçiyip, ularniŋ šzlirini idarä qiliş qabiliyiti šskänligi mälum boldi. Män bolsam bu jili pütün küçümni oquşqa särip qildim.  Nätiҗidä sinipimda 16 näpär älaçi oquğuçi yetilip çiqti.

Män bu nätiҗilärgä oquğuçilar arisida kollektivliq intizam bilän җavapkärlikni bärpa qiliş arqiliq eriştim…

Täyyarliğan Abdullam SAMSAQOV.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ