İşbilärmän insan

0
885 ret oqıldı

Raşidäm RÄҺMANOVA, «Uyğur avazi»/ Aqmola viliyitiniŋ Burabay nahiyäsigä qaraşliq Burabay (ilgärki Borovoe) yezisiğa җaylaşqan «Alma-Ata» mehmanhanisiniŋ ğoҗayini Aygül İslamova käspi boyiçä muällim. Äsli, u käspini šzgärtimän däp oylimiğan edi. Biraq vaqit tälivi şundaq boldi. QazDUniŋ filologiya fakul'tetida tähsil kšrgän Aygül İslamova 20 jilğa yeqin vaqit Almutida balilar bağçisida tärbiyiçi, mäktäptä muällim bolup işlidi. Keŋäş İttipaqi ğulap, zavod-fabrikilar yepilip, elimizdä işsizliq ovҗ aldi. Bu çağda nurğunliğan adämlärniŋ gaŋgirap qalğini häqiqät. Käspini sšygän ustaz, mäktäpni taşlap ketälmäydu. Amma biridin keyin biri šsüp kelivatqan üç pärzändigä haҗätniŋ barliğini yätküzüp beriş uniŋğa qiyinğa çüşti. Şu çağda Burabayda bir aşhanini iҗarigä elip işlävatqan inisi telefon qilip, yaziçä bekar jürgiçä, uniŋğa yardäm berişini iltimas qildi. Oquş jili tamamlinip, balilar tätilgä, muällimlär däm elişqa çiqqan päyt edi. Şuŋlaşqa qoşumçä pul tepişqa qarşi bolmidi. Keyin uruq-tuqqanlarniŋ yardimi bilän šlçük yär setivelip, ihçam kafe selip, tiҗarättä  šzini sinap kšrmäkçi bolidu.

Bu 1998-jil edi. Aygül İslamova asta-asta tiҗarätçilikniŋ qir-sirini ügändi. Başta milliy taamlar kafesini, keyiniräk dukan açti. Mälumki, Qazaqstanniŋ paytähti Astana şähirigä kšçirilgändin keyin uniŋ ätrapida turizm sahasi kün sanap täräqqiy etip kelivatidu. Mänzirilik täbiiti bilän kšzniŋ yeğini yäydiğan Burabay – päqät Şimaliy Qazaqstanniŋla ämäs, pütkül elimizniŋ äŋ gšzäl šlkiliriniŋ biri bolup, häliqniŋ tilida «Qazaqstandiki Şveytsariya» däp atilidu. U Astanadin ançä jiraq ämäs. Şuŋlaşqimu, Astanağa kälgän çätälliklär bolsun, elimizniŋ җay-җayidin iş babi bilän barğan vätändaşlirimiz bolsun, Burabayni kšrmäy qaytmaydu. Yezidiki turizmniŋ täräqqiy etişi Burabayda mehmanhanilarniŋ, däm eliş orunliriniŋ kšpläp eçilişiğa türtkä boldi. 2004-jili Aygül hädimu šz tiҗarätçiligini käŋäytişkä bäl bağlap, mehmanhana selişqa kirişti.

– Uzaq qärällik nesiyä aldim. Oğullirim Şšhrät, Rufat häm qizim Aida tšrtimiz keçä-kündüz işliduq. Män quruluş bilän şuğullansam, kafe bilän dukanniŋ işlirini balilar qildi. Şu vaqitta ular häm qaravulmu, häm mulazimätçimu boldi, aşpäzlikmu qildi. Däm elişni bilmidi, tätil häm däm eliş künlirini moşu yärdä štküzdi. Mehmanhanimizniŋ quruluşi top-toğra 5 jilğa sozuldi. Qiyinçiliqlar az bolmidi, biraq ästä qalarliq päytlärmu yetärlik. Mundaq qiziq bir vaqiä ailimiz hatirisidin heç çiqmaydu. Balilirim oquşlirini tamamlap, härqandaq sahalarda ämgäk qilivatqan päyt. Yaz päsliniŋ yäkşänbä küni edi. Adäm kšp. Hizmätkarlar yetişmäyvatidu. Şirkätniŋ mudiri bolğan Aidamu pätmusni kštirip, zalda jüridu. Bir vaqitta u aşhaniğa külüp kirip käldi. Uniŋdin vaqit qis, iş qiziğan päyttiki üstün käypiyatiniŋ sävävini soriduq. Bilsäk, u buyrutma eliş üçün yaşlar oltarğan üstäl yeniğa kelidu. Şirkät rähbirini mulazimätçi süpitidä kšrgän jigit ornidin säkräp degidäk turup: «Bu sizmu?» degidäk. Qizim heç ikkilänmäy: «Oltar, oltar! Meniŋ rähbärligim häqqidä untup, buyrutmaŋni berivär!» däp işini davam qiptu.

Balilar pat-pat dostlirini başlap kelidu. Ular baliliriniŋ boş vaqtini moşundaq «ünümlük» štküzidiğanliğiğa häyran qalsa, keyin šzlirimu qolliriğa pätmus elip, işqa kirişip ketidiğan boldi. Bäzilär bu sahada täҗribisiniŋ yoqluğidin gayida mehmanlarniŋ naraziliğiğimu duç kelidu. Mehmanlarniŋ ayiği üzülgändin keyin meniŋ yardämçilirim üstäl ätrapiğa jiğilip, uzaq oltiridu. Kün boyi bolğan särgüzäştilärni eytip, kšŋli qanğiçä külidu.

Aygül hädä Uyğur nahiyäsiniŋ märkizi – Çonҗida tuğulup, Almutida šsti. Rus mäktividä bilim elip, rus mäktividä işlidi. Uyğur tilini tüzigiräk bilmäydu desäkmu bolidu. Ändi mehmanhaniniŋ quruluşi җäriyanida bolsa, uniŋğa quruluş materiallirini setiveliş üçün talay qetim ŞUARğa qatnaşqa toğra käldi.

– Ana tilimni bilmiginim, rast. Şuŋlaşqimu, yenimda jürgän dostlirim maŋa: «Seniŋ millitiŋ kim?» degän soalni qoyatti. Tarihiy vätinimizgä qatnap jürüp, uyğurçini helila üginivaldim. Ahirida uruq-tuqqanlirim, dostlirim: «Ana tilimizni vätändiki uyğurlardinmu yahşi bilidekänsän» däydiğan boldi. Män hoşal. Tiҗarätçilik qilimän däp, balilirimnimu oquttum, tilimnimu ügändim, başqilarğimu ğämhorluq qilivatimän, – däydu Aygül hädä.

«Alma-Ata» – Burabay yezidiki üçinçi mehmanhana. U Burabay kšliniŋ boyiğa җaylaşqan. Ariliği 70 metr. 50tin oşuq standart vä lyuks orunliri, 200 orunluq täntänilär zali, 25 vä 100 orunluq mäҗlislär zalliri, fin monçisi vä restorani bar. Aygül İslamovaniŋ eytişiçä, mehmanlarniŋ nurğuni uyğur taamliriğa buyrutma beridekän. Asasän, kšpçilikniŋ halaydiğini – läŋmän bilän manta. Şuŋdaqla uyğurniŋ boldurulğan җüsäy mantisi mehmanhana mehmanliriniŋ sšyümlük tamiğiğa ayliniptu. Eytmaqçi, җüsäyni Aygül hädä šzi pärviş qilidekän.

Başta eytip kätkinimizdäk, Aygül İslamova pärzäntliriniŋ keläçigi üçün tiҗarätçilik bilän şuğullinişqa başliğan edi. Pärzäntliri uniŋ eqidisini aqlidi. Җümlidin qizi Aida bilän çoŋ oğli Şšhrät Moskva Dšlät universitetida, känҗisi Rufat Moskva quruluş universitetida bilim aldi. Һazir ular Astana şähiridä çoŋ hizmätlärdä. Barliği šylük-oçaqliq boldi. Aygül hädiniŋ 5 qiz vä 2 oğul nävrisi bar. Adättikidäk, balilar däm eliş künlirini apisiniŋ yenida štküzidu. Mundaq çağlarda käŋ dästihan yeyilip, muhim mäsililär qatarida ailä tiҗarätçiligimu muhakimä qilinidu. Ottuzğa yeqin adämni iş bilän täminlävatqan Aygül hädä Burabaydiki täminati tšvän aililärgimu ğämhorluq qilip kelivatidu. Һär jili 1-oktyabr' – Qerilar künidä 150 — 200 yeza mštiväri üçün mäyräm uyuşturup, soğilirini tarqitidu. U äynä şundaq mehri däriya insan.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ