Yazğuçi vä uniŋ mäs°uliyiti

0
399 ret oqıldı

Ädäbiyat vä җämiyät/ Yazğuçi, şair — häliq vä millätkä nisbätän bäk çoŋ nam. Yazğuçilarniŋ ämgigi häliqqä mäniviy ozuq beridu. Şuŋlaşqa kšpçilik ularni hšrmätläydu, qädirläydu. Mabada ädiplär natonuş җaylarğa berip qalğidäk bolsa, yärlik häliq ularniŋ aldiğa nan-çay kštirip çiqidu.Yazğuçi, şairlarda moşundaq şäräpkä layiq eğir mäs°uliyät bar. Ular häliqniŋ oyğaq adämliri, aldinqi qatarda turidiğan peşivaçiliri. Şuŋlaşqa ular häliqni yetäkläş, oyğitiş käbi bu şäräplik vä uluq väzipini orunlaş üçün üzlüksiz alğa ilgirilişi, tohtalsiz küräş qilişi keräk.

Yazğuçi, şairda üç närsä boluşqa tegiş. U — talant, җür°ät vä bilim. Bu üç närsiniŋ biräsi kam bolsa, «yazğuçi, şair» degän ataqqa munasip adäm bolğili bolmaydu.

  1. Talant: u hemir juğarğanda qoşidiğan hemirturuçqa ohşaydu. Ägär hemirturuç bolmisa, bädiiy iҗadiyät sahasiğa kirişniŋ haҗiti yoq. Maksim Gor'kiy «Talant uçqunğa ohşaydu, u yalqunğa aylinişimu yaki šçüp ketişimu mümkin» degän. Demäk, üzlüksiz tirişqandila, talant bara-bara mukämmällişip, häliqniŋ mülkigä aylinip ketidu.
  2. Җür°ät: turmuş intayin sirliq bolidu. İҗadiyät adimidä äynä şu sirni açidiğan җür°ät boluşi keräk. Şundaq bolğandila hälqimiz yaqturidiğan pikir-ideyalärni, nadir äsärlärni vuҗutqa çiqiralaymiz.

Yazğuçiniŋ beşiğa hilmu-hil qismätlär kelidu. Ägär u hissiyatqa berilip kätsä, äsärliridä bäzi pikirlär çäktin çiqip ketişi mümkin. Ayrim äsärlärdiki personajlar real turmuştiki ayrim kişilärgä ohşap qelişi säväplik yazğuçi şu kişilärniŋ ğäzivini qozğap qoyuşi, hätta, šç elişini kältürüp çiqirişi mümkin. Şuŋlaşqa yazğuçida hayatta duç kelidiğan türlük-tümän qismätlärgä tämkinlik bilän yüzlinidiğan җür°ät boluşi lazim.

  1. Bilim: süyi az däriya jiraqqa baralmayla qurup qalidu. Mukämmäl bilim qurulmisi bolmiğan yazğuçiniŋ äsärlirimu dävir siniğiğa bärdaşliq berälmäydu. Yazğuçi ädäbiyatqa dair bilimlärni puhta šzläştürüştin başqa, tarih, җuğrapiyä, pälsäpä, psihologiya…, hätta täbiiy pänlärgä dair bilimlärnimu pişşiq egilişi keräk. Ädäbiyat adäm tätqiq qilidiğan pän. Adäm tolimu sirliq vä muräkkäp bolup, u duniyadiki barliq işlarğa çetilidu. Şuŋlaşqa munasivätlik bolğan barliq bilimlärni erinmäy üginişkä toğra kelidu. Yazğuçi bir šmür üginişi, üginiştin härgiz tohtap qalmasliği keräk. Üginiş — yazğuçiniŋ šmürlük işi.

Ädäbiyat — härgiz gäp sän°iti ämäs, u — til sän°iti. Demäk, til štkilidin štälmigänlär yazğuçi bolalmaydu. Rässamniŋ qurali räŋ bolsa, yazğuçiniŋ qurali tildur. Şuŋlaşqa yazğuçi til üginişni äŋ muhim orunğa qoyuşi tegiş. Til üginişniŋ ikki hil usuli bar, turmuştin  üginiş vä kitaptin üginiş. Yazğuçi yenidin hatirä däptirini taşlimay, uçriğan härbir yeŋiliqni därhal hatiriläp maŋidiğan yahşi adätni yetildürsä, til bayliği üzlüksiz  šsidu.

Yazğuçiliq — intayin җapaliq iş. Biz bu yolğa sävdayiliq bilän kirip, sävdayiliq bilän jürimiz. Lekin äŋ asasliq erişidiğinimiz, u häliqniŋ hšrmiti bolup, uniŋdin başqa tüzük mänpiyät yoq. Peşqädäm ädiplärniŋ kšpçiligi muhtaҗliq häm qäriz bilän kätti. Zordun Sabir buniŋ äŋ tipik misali. Hälqimizni duniyağa tonutuş — äŋ muhim mänpiyät. Päqät uni hämmidin üstün qoyğandila, häliqniŋ häqiqiy hšrmitigä sazavär bolalaymiz. Kšŋül huşi vä iç puşuğini çiqiriş üçünla äsär yazsaq, uniŋ heçqandaq qimmiti bolmaydu.

 (Bu maqalä ataqliq yazğuçi Ähät Turdiniŋ näq mäydanda sšzligän lektsiyasi asasida rätländi. Uni yeziş җäriyanida qismän sävänliklär kšrülgän bolsa, yazğuçi vä oqurmänlär aldida äpu soraymiz).

www.bagdax.cn

Bälüşüş