Bäzi çoŋlarnimu «yeŋilaş» keräk

0
523 ret oqıldı

Prezidentimiz «Keläçäkkä nişan: mäniviy yeŋiliniş» maqalisida milliy mäniviy yeŋiliqlarğa etivarsizliq bilän qarap yaşavatqanlarğa munasivätlik rohiy taziliqniŋ ävzälligini eytip, härbir adäm šziniŋ içki duniyasini tazilap, insanpärvärlik tuyğulirini yetildürgändila, häqiqiy mänadiki adimiyliq hisliti arqiliq vätänpärvär bolidiğanliğini täkitlidi. Һä, şundaq içki sezimimiz bolğandila vätänpärvär, millätpärvär bolup şäkillinimiz.

Lekin arimizda moşu addiy närsini toğra çüşänmäy, ätrapidiki yaşlar bilän munasivitini başqiçä tuyğu bilän his qilivatqan bäzibir yaşanğanlarniŋ barliği äpsuslanduridu. Nemişkä desiŋiz, ähbarat vasitiliri arqiliq mäniviy yeŋilinişqa bağliq berilivatqan materiallarni, ädäp-ählaq vä urpi-adät mavzusiğa munasivätlik yezilivatqan nesihätlärni vä äҗdatlirimizniŋ väsiyätlirini hurapiy hesaplap, šzliriçä «mäshirä» qilidu. Һätta «danişmän bolup ketiptiğu bular…» däp zaŋliq qilidiğanlarmu uçrişip qalidu.

Yeqinda bir çoŋ ziyapättä sorunbegi bügünki yaşlar bilän yaşanğanlarniŋ  urpi-adättin savatsiz ekänligini ipadiläydiğan bäzibir nuqsanlardin misallarni kältürüp, kšpçilikniŋ diqqitini milliy än°änilärni mümkinqädär moliraq bilip, uniŋ җäriyanlirini keläçäk ävlatqa miras qilip qalduruşniŋ ähmiyitini täpsiliy çüşändürdi. Şundaqla uni rätkä kältürüş üçün dšlitimiz täripidin berilivatqan imtiyazlardin toluq paydilinişniŋ ävzälligi bilän billä mätbuat sahasida yoruq kšrüvatqan äҗdatlirimizniŋ miraslirini toluq üginip-šzläştürüşniŋ ähmiyitinimu alahidä täkitläp, oltarğanlarni milliy roh tärbiyisigä çaqirdi. Sorunbeginiŋ bu pikirlirini kšpçilik diqqät bilän tiŋşap, toğra qobul qildi. Şunda bayatin u yaq-bu yaqqa mähsätsiz qarap, tiŋşiğuçilarniŋ diqqitini buzup oltarğan biri qattiq avazda mundaq dedi: «Һäy, halayiq! Bu yärgä härqaysiniŋ väzisini aŋliğili kälmiduq! Nädiki-bir kšŋülgä qonmaydiğan ädäp-ählaq toğriliq sšzlärni qilip, kişilärniŋ beşini ağritidu?! Uniŋsizma, gezitta yezip adämniŋ beşini qaymuqturup jürgänlärmu yetidiğu. Bügünki Ğärip älliriniŋ mädäniyiti hämmini qiziqturidu. Biz şuniŋğa ügänduq, u biz üçün muqäddäs bolup qalidu. Sorunbeginiŋ bu eytivatqanliri – hurapiy adättur. U savatsizliq, kšzi eçilmiğanliq, şuniŋ üçün bu mäntiqisiz dästürlärni taşlayli! Zaman tälivigä muvapiq yaşayli…».

Uquşsaq, u yaq turmuşi paravänliktä yaşavatqan, lekin hoşna-holum bilän arilişiş, toy-tškün vä šlüm-jitim ohşaş milliyliq bağlinişta bolidiğan җäriyanlardin behävär bolup, «mustäqil» yaşap ügängän ailidin ekän…

Milliy urpi-adätlirimizni biliş – härbir uyğurniŋ aliy borçidur. Vätänpärvärligi җoşqun boluş üçün äŋ aval här adämniŋ rohiy taziliği muhim rol' oynaydu. Dili pak, qälbi taza, ämgäksšygüç ävlat yetilsä, hämmä җähättin yüksälgän bolumiz. Balilirimizni vätänpärvär qilip tärbiyiläş üçün dayim milliy än°änilirimizni üginip-bilip, ularniŋ vuҗudiğa siŋdürüp turuşimiz keräk. Juquridiki «yäŋgidäk» Ğärip älliriniŋ mädäniyitigä ägäşmäy, adämgärçilikkä yetäkläydiğan urpi-adätlirimizni rivaҗlandursaq, häqiqiy insanpärvärlik borçimizni ada qilğan bolumiz. Äynä şundaq milliy ğururi miskin kšrüngän vijdansizlarni oyğitişi – bügünki künniŋ muhim väzipisidur.

Hudavädi MÄҢSÜROV. Uyğur nahiyäsi.

Bälüşüş