Bir uçrişişniŋ nätiҗisi

0
267 ret oqıldı

Uttur alaqä/ Mäşür SASİQOV, «Uyğur avazi»/ Kona jilniŋ ahirqi künliri «Talğir nahiyäsiniŋ Qizil Tuğ-1 vä Qizil Tuğ-2 yezilirida «Uyğur avazi» geziti muştiriliriniŋ sani, štkän jilğa nisbätän ubdanla tšvänläp kätti» degän hävär käldi. Bu kšŋülni ğäş qilidiğan ähvaldin hävär tapqan Talğir nahiyälik Uyğur etnomädäniyät märkiziniŋ räisi İminҗan Tohtahunov, nahiyäniŋ baş jigitbeşi Oktyabr' Qurbanniyazov vä gezitniŋ baş muhärriri Erşat Äsmätov därhal şu yezilarğa berip, jut aktivistliri bilän uçraşti.  Uçrişişta däsläp sšz alğan İminҗan Tohtahunov ähvalniŋ nemä üçün moşu däriҗigä çüşüp qelişiniŋ säväplirini eniqlidi. Öz novitidä, moşu yezidiki җankšyärlirimiz, җümlidin här ikki yeziniŋ hanim-qizlar keŋäşliriniŋ räisliri Svetlana Җalalova bilän Aminäm Davutova, orunbasarliridin Tursunay İminova vä ikkinçi mäliniŋ jigitbeşi Malik Nurahunovniŋ eytişiçä, kšpçilik arisida «biyil gezitni tarqitidiğan heçkim yoq» degän miş-miş tarqalğan ohşaydu. Mana moşu ärzimäs häm yalğan pikirni çiŋ tutuvalğan ayrim qerindaşlirimizniŋ täsiridin muştirilar sani käskin tšvänläp ketiptu. Buniŋdin taşqiri, ular jutdaşlirini muştiri boluşqa qançä çaqirmisun, milliy his-tuyğudin mährum ayrim qerindaşlirimiz härhil banä-säväplärni toquptu yaki «ätä yezilimän, šgün yezilimän» bilän vaqitni sozuşqa adätlinivaptu.

Mälumki, bu yezilardiki muştirilirimiz «Uyğur avazi» gezitini uttur redaktsiyadin alatti vä bu işniŋ hšddisidin aka-ukilar — Häyrullam vä İbäydullam Qämäevlar çiqişqa başlidi. Şuniŋdin buyan bu yezilarda muştirilar sani helila kšpäydi. Baş qoşuşqa iştrak qilğan İbäydullam Qämäev kšpçilikkä bu işni helimu atquridiğanliğini eniq izhar qildi.

Uçrişiş ahirida nahiyäniŋ baş jigitbeşi Oktyabr' Qurbanniyazov jut aktivistliriğa šziniŋ birqatar pikir-mäslihätlirini berip, uçrişiş qatnaşquçiliriğa minnätdarliq bildürüp, ularni mäyräm bilän täbriklidi.

İlavä: gezitimizniŋ moşu sani basmihaniğa ävätiliş aldida Qizil Tuğ-1 vä Qizil Tuğ-2 yezilirida muştirilar sani käskin šsüp,  127gä yätkänligi häqqidä hävär käldi. Bu bolsimu biz juqurida sšz qilğan uçrişiş qatnaşquçiliriniŋ җanpidaliq härikitiniŋ nätiҗisi ekänligi eniq.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ