Qazaqstandiki latinçä uyğur alfaviti vä uniŋğa kšçüşkä bağliq bäzi imla mäsililiri

0
1 025 ret oqıldı

Mälumki, yeqinda, yäni 12-may küni җumhuriyätlik Uyğur etnomädäniyät märkizi vä uniŋ yenidiki Uyğur tilida bilim beridiğan mäktäplär assotsiatsiyasi uyuşturğan käŋ җamaätçilikniŋ baş qoşuşida uyğur tiliniŋ latin grafikisi asasidiki elipbäsi qobul qilindi. Bu alfavitni şäriqşunas Şahimärdan Nurumov tävsiyä qilğan edi. Mäzkür alfavit, asasiy җähättin, elimiz prezidenti N.Ä. Nazarbaev moşu jilniŋ beşida tästiqligän qazaq tiliniŋ latin grafikisi asasidiki alfavitiğa häm uzaq jilliq izdiniş vä muhakimilärdin keyin 2001-jili ŞUARda qobul qilinğan häm mälum vaqit täҗribidin štkän uyğur latin yeziğiğa asaslinip işlängän. Tšvändä atalğan alfavitlar arisidiki ohşaşliq vä päriqlärgä qisqiçä tohtilip štmäkçimiz.
A) Latinçä qazaq alfaviti bilän Qazaqstandiki latinçä uyğur alfaviti arisidiki ohşaşliqlar vä päriqlär
Äŋ aldi bilän şuni täkitläp štüş keräkki, keyinki dävirlärdä latin yeziğiğa asaslinip işlängän duniyadiki türlük tillarniŋ alfavitliri yüzläp sanalsimu, ularniŋ asasi bir, yäni latin yeziği. Şuŋlaşqa ularda päriqlärdin kšrä umumiyliqlar kšp boluşi täbiiy. Biz selişturmaqçi boluvatqan alfavitlarmu bu qaididin mustäsna ämäs.
Latin grafikisi asasidiki uyğur alfaviti vä qazaq latin alfaviti arisidiki ohşaşliqlar:.
1. Bu alfavitlarda 27 härip ipadiläydiğan tavuşliri häm bälgüsi җähättin toluq ohşap kelidu: a-a, ä-á, b-b, d-d, e-e, f-f, g-g, ğ-ǵ, i-i, j-j, k-k, l-l, m-m, n-n, ŋ-ń, o-o, š-ó, p-p, q-q, r-r, s-s, t-t, ü-ú, v-v, z-z, ş-sh, ç-ch.
2. Qazaq tilidiki h vä h tavuşlirini qazaq latin alfavitida birla härip arqiliq ipadiligän – h. Sävävi qazaq tilida h tavuşi nahayiti az uçrişidu. Uyğur tilida bolsa, h vä h tavuşliri ohşaşla käŋ işlitilidu. Moşu alahidilikkä asaslanğan halda, uyğur latin alfavitida h tavuşi h häripi bilän, h tavuşi h häripi arqiliq ipadilängän. Şundaqla qazaq tilidiki i vä y tavuşliri qazaq latin alfavitida i häripi bilän ipadilängän. Uyğur latin alfavitida bolsa, i häripi uyğur tilidiki päqät i tavuşini ipadiläydu. y tavuşini bolsa, u häripi ipadiläydu. Demäk, 32 häripniŋ 29i ipadiläydiğan tavuşliri bilän bir-birigä toluq ohşaydu deyişkä bolidu.
Uyğur latin alfaviti vä qazaq latin alfaviti arisidiki päriqlär:
1. Päriqlär asasän qazaq vä uyğur tilliriniŋ tavuş tärkivigä bağliq. Mäsilän, qazaq tilidiki til ottura sozuq tavuş- i (qazaq latin alfavitida ı häripi), til arqa sozuq tavuşi – ı (qazaq latin alfavitida u häripi), qoş läv җaraŋliq üzük tavuş — u (baru, kelu) (qazaq latin alfavitida ú häripi) uyğur tilida uçraşmaydu. Şuŋlaşqa bu yärdiki i (qazaq latin alfavitida ı häripi), u (baru, kelu) (qazaq latin alfavitida ú häripi) uyğur latin alfavitiğa tamamän elinmiğan. Qazaq tilidiki ı tavuşini ipadiläydiğan qazaq latin alfavitidiki u häripi uyğur latin alfavitida y tavuşini ipadiläydu.
2. Uyğur tilidiki җ tavuşi qazaq tilida uçraşmaydiğanliqtin uyğur latin alfavitiğa latinçä türk alfavitidiki s (türk tilida җ tavuşini ipadiläydu) häripi kirgüzülgän.
Ä) ŞUARda qobul qilinğan uyğur latin yeziği bilän Qazaqstandiki latin uyğur alfaviti arisidiki ohşaşliqlar vä päriqlär
Bu mäsilidä äŋ aldi bilän şuni alahidä täkitläş keräkki, Qazaqstandiki latin uyğur elipbäsi uyğur tiliniŋ äsli 32 tavuşiğa qaytip kelişigä vä şu arqiliq ŞUARdiki häm Evropa, Türkiya häm Amerikidiki uyğurlar tilidiki tavuşlar bilän ohşaş boluşqa mümkinçilik yaratti. Yäni alfavitimizdin uyğur tiliğa has bolmiğan, rus tilidin kirgän ı, ts, ö, e, yu, ё, ya, ', ° qatarliq tavuşlar vä bälgülär çiqirildi. Nätiҗidä alfavitimiz 41 häriptin 32 häripkä azaydi.
ŞUARdiki uyğur latin yeziği vä Qazaqstandiki uyğur latin alfaviti arisidiki ohşaşliqlar:
1. Bu alfavitlardiki 24 härip ipadiläydiğan tavuşliri häm bälgüsi җähättin toluq ohşap kelidu: a-a, b-b, d-d, f-f, g-g, i-i, j-j, k-k, l-l, m-m, n-n, o-o, p-p, q-q, r-r, s-s, ş-sh, t-t, y-u, z-z, ç-ch, h-h, h-h, y-u. Bu yärdä şuniŋğa diqqät qiliş keräkki, qazaq latin alfavitidin päriqlinidiğan häriplär uyğur latin yeziğiğa ohşaş elinğan: y-u, h-h.
2. ü, š, e tavuşlirini ipadiläydiğan häriplärniŋ päqät üstidiki bälgüliri arqiliqla päriqlinidiğanliğini hesapqa alsaq (uyğur latin yeziğida š-ö, ü-ü, e-é bolsa. Qazaqstandiki uyğur latin alfavitida š-ó, ü-ú, e-e), u çağda bu yeziqlar arisida 24 härip toluq, 3 härip qismän ohşap kelidu deyişkä bolidu.
Uyğur latin yeziği vä Qazaqstandiki uyğur latin alfaviti arisidiki päriqlär:
1. Qazaqstandiki uyğur latin alfavitidiki ä-á, ğ-ǵ, ŋ-ń, v-v häripliri uyğur latin yeziğida ä-e, ğ-gh, ŋ-ng, v-w häripliri arqiliq berilgän.
2. Mälumki, ŞUARda qobul qilinğan imlamizda sšz beşida j tavuşiniŋ qollinilişi nahayiti kam. Ürümçidä näşir qilinğan «Uyğur tiliniŋ izahliq luğitidä» bu tavuştin başlinidiğan jargon, jandarma, janr, jurnal, jurnalist qatarliq başqa tillardin kirgän bäş sšz bar. Şuŋlaşqa uyğur latin yeziğida j vä җ tavuşliri üçün birla j häripi elinğan. Bu elipbädä äskärtiş süpitidä mundaq deyilgän: j (jurnal) häripiniŋ oquluşini ipadiläş üçün toluqlima süpitidä zh işlitilidu. Qazaqstanda qobul qilinğan imlamizda şevilik alahidilikkä egä sšz beşida j tavuşi kšp uçrişidiğanliqtin, Qazaqstandiki uyğur latin alfavitida uni ayrim härip bilän -j, җ tavuşini ayrim härip bilän – s alğan.
B) İmladiki bäzi šzgirişlär
Birär tilniŋ alfavitiniŋ šzgirişi bilän imlasidimu aziraq šzgirişlärniŋ boluşi täbiiy. Amma imla qaidiliri asaslinidiğan tilniŋ täbiiti, šzigä has qanuniyätliri asasiy җähättin šzgärmäydu. Çünki härip – tavuşniŋ maddiy posti. U tavuşlarniŋ sistemisiğa, šzara bağliniş qanuniyätlirigä çoŋ täsir qilalmaydu.
Qazaqstandiki uyğur latin alfavitiğa bağliq Qazaqstanda qollinilivatqan uyğur ädäbiy tiliniŋ imlasiğa tšvändiki šzgirişlärni kirgüzüş mümkin:
Sozuq tavuşlar җähättin:
ı – tavuşi-häripi orniğa i-i tavuşi — häripi qollinilsa bolidu. ı tavuşi uçrişidiğan sšzlärni ŞUAR qollinilivatqan uyğur ädäbiy tiliniŋ imlasi boyiçä alsaq bolidu: tsıgan – sigan (sigan).
e- tavuşi-häripi orniğa – e tavuşi-häripi qollinilsa bolidu: elektr- elektr (sel.: ŞUARdiki imla boyiçä: elektr), eksport- eksport (ekisport), ekologiya – ekologiya (ekologiyä).
Üzük tavuşlar җähättin:
ts – tavuşi – häripi orniğa s tavuşi – häripi qollinilsa bolidu. ŞUARda qollinilivatqan uyğur ädäbiy tiliniŋ imlasi boyiçä ts tavuşi orniğa s tavuşi qollinilidu: tsirk – sirk (sel.: türkçidä – sirk), tsement –sement (türkçidä – çimento), aktsiya-aksiya, aktsioner – aksioner, frantsuz –fransuz (türkçidä – fransız), funktsiya – funksiya, stantsiya – stansiya, potentsial – potensial, printsip-prinsip. Amma sozuq tavuşlardin vä r, l, m ohşaş üzük tavuşlardin keyin ts tavuşi ŞUARda qollinilivatqan uyğur ädäbiy tiliniŋ imlasida ts tavuşliri bilän ipadilängän: sotsial – sotsial, sotsializm – sotsializm, (sel.: türkçidä – sosyalizm), federatsiya – federatsiya, pritsel – pritsel, pritsep – pritsep, pozitsiya – pozitsiya, inertsiya – inertsiya, proportsiya – proportsiya, kal'tsiy – kaltsiy. Qazaqstan uyğur ädäbiy tiliniŋ imlasi üçünmu moşu qaidini alsaq bolidu.
ö – tavuşi – häripi bar sšzlär uyğur tilida nahayiti kam uçrişidiğanliqtin, uniŋ orniğa – ş – sh tavuşi-häripini alsa bolidu.
° – qattiqliq bälgüsi orniğa apostrof (‘) qoyulsa bolidu. M., sür°ät – súr’át, jür°ät – cur’át, sän°ät – sán’át.
' – yumşaqliq bälgüsi orniğa heç bälgü almisaqmu bolidu. ŞUARda qollinilivatqan uyğur ädäbiy tiliniŋ imlasida häm täläppuzida bu bälgü häm yumşaqlitiş işlitilmäydu: pal'to – palto (ŞUARdiki imlada: pälto – pálto), pal'ma – palma (palma)
Qoş häriplär-tavuşlar җähättin:
Ya – y+a orniğa y+a (yaz – yaz, yaşliq –yashliq, quyaş – quyash), yu – y+u orniğa y+u alsaq bolidu: (yultuz – yultuz, oyun – oyun)
Ё – y+o: Päqät rus tilidin kirgän bir-ikki sšzdila uçrişidiğan bu qoş härip-tavuşni imlada hesapqa almisimu bolidu.
E härip-tavuşi rus tilidikigä ohşaş bäzidä y+e tavuşlirini ipadiläydu: Evropa, Elena, pod°ezd. Şuŋlaşqa Qazaqstandiki uyğur latin alfavitida bu sšzlärni Yevropa, Yelena, pod’yezd şäklidä yazsa bolidu.
Qisqartilğan sšzlärniŋ içidä bir qoş härip bolsa, uniŋ birinçisi çoŋ härip bilän ikkinçisi kiçik härip bilän yezilidu: AQŞ – AQSh
Qazaqstandiki uyğur latin alfavitidiki häriplärniŋ nami kirill häripliriniŋ nami bilän qalidu. M., Bb-be, Vv-ve, Xx-xa, Hh-ha vä ş.o
Tšvändä Qazaqstandiki uyğur latin alfaviti boyiçä mäşiqliniş üçün A.Ötkürniŋ «İz» namliq şeiri berildi:

İz
Abdurehim Ótkúr

Yash eduq uzun sápárge atlinip chiqqanda biz,
Ámdi atqa mingúdák bop qaldi áuná návrimiz.
Az eduq múshkúl sápárgá atlinip chiqqanda biz,
Ámdi choń karvan atalduq, qaldurup chóllárdá iz.
Qaldi iz chóllerara,gahidava-nlarda yáná,
Qaldi ne-ne arslanlar dáshti-chóldá qábrisiz.
Qábrisiz qaldi demáń yulǵun qizarǵan dalida,
Gúl-chechákká púrkinur tańna baharda qábrimiz.
Qaldi iz, qaldi mánzil, qaldi uzaqta hámmisi,
Chiqsa boran, kóchsá qumlar hám kómúlmás izimiz.
Toxtimas karvan yolidin gárchá atlar bák oruq,
Tapqusi hech bolmisa, bu izni bir kún návrimiz, ya ávrimiz.
Ruslan ARZİEV,
filologiya pänliriniŋ namziti, dotsent.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ