Latin yeziğini üginäyli

0
286 ret oqıldı

Aşliq saqlaş
Uyğurlar adättä, aşliqni saqlaş üçün tağar, hanpa (yağaç sanduq), badaŋ (çiviq toqulma sevät) qatarliq turmuş lazimätlikliridin paydilinip kälgän. Yštkäş imkaniyiti bolmiğan jirik aşliqni uzaq muddät saqlaşqa toğra kälgändä, uni mähsus ora yasap, şuniŋğa salğan.
Aşliq orisi üçün quruq yär tallinidu. Aşliq orisi ikki hil bolidu. Biri, üsti oçuq tüz kolanğan ora, yänä biri, içi gšr qazanğa ohşaş yasalğan gämä. Һär ikkisiniŋ içi täripi hak, tuz arilaşturulğan samanliq lay bilän sugilidu. Mundaq sugaktin çaşqan, ağmihan qatarliq aşliq “oğriliri” štälmäydu vä aşliq buzulmaydu.
Oriniŋ ağzi topa çüşmäydiğan vä hava kirmäydiğan halättä mäkkäm etilidu. Tarim ätrapidiki qumluq käntlärdä dehanlar artuq aşliqlirini tal yaki toğraq çiviqlardin yasalğan çoŋ badanğa (gümbäz şäklidä toqulğan sevät) qaçilap, ağzini him bäkitip, uni qum astiğa kšmüp saqlaydu. Mundaq ähvalda aşliq näççä jillar tursimu buzulmaydu.
***

Ashliq saqlash

Uyǵurlar adáttá , ashliqni saqlash úchún taǵar, xanpa (xanpa (yaǵach sanduq),badań ( chiviq toqulma sevát ) qatarliq turmush lazimátlikliridin paydilinip kálgán. Yótkásh imkaniyiti bolmiǵan jirik ashliqni uzaq muddát saqlashqa toǵra kálgándá, uni máxsus ora yasap, shunińǵa salǵan.
Ashliq orisi úchún quruq yár tallinidu. Ashliq orisi ikki xil bolidu. Biri , ústi ochuq túz kolanǵan ora, yáná biri , ichi gór qazanǵa oxshash yasalǵan gámá. Hár ikkisiniń ichi táripi hak, tuz arilashturulǵan samanliq lay bilán sugilidu. Mundaq sugaktin chashqan, aǵmixan qatarliq ashliq “oǵriliri ” ótálmáydu vá ashliq buzulmaydu .
Oriniń aǵzi topa chúshmáydiǵan vá hava kirmáydiǵan haláttá mákkám etilidu . Tarim átrapidiki qumluq kántlárdá dexanlar artuq ashliqlirini tal yaki toǵraq chiviqlardin yasalǵan choń badanǵa (gúmbáz sháklidá toqulǵan sevát) qachilap, aǵzini him bákitip, uni qum astiǵa kómúp saqlaydu. Mundaq áhvalda saqliǵan ashliq náchchá jillar tursimu buzulmaydu.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ