Seğindurğan şu künlär

0
108 ret oqıldı

U äҗayip bir künlär edi. Män Moskvadiki M.Gor'kiy namidiki Ädäbiyat institutini tamamlap kälgändin keyin biraz vaqit Qazaqstandiki milliy ädäbiyat qaynimiğa kirälmäy jürdüm. Çünki Moskvada asasän rustilliq iҗatkarlar bilän arilişişqa toğra käldi. Ändi bizdä bolsa, uyğur, nemis, korey iҗatkarliri bar bolğaçqa, maŋa däsläp ularniŋ qayimiğa kirip ketiş qiyin bolğanliği häqiqät. Gerol'd Bel'ger, Han Din, Şayim Şavaev ohşaş iҗatkarlar şundaq bir päyttä maŋa uçraşti. Ularni biliş hämmä üçün mäҗburiyättäk bilinätti maŋa.
Şähsän šzäm üçün yazğuçi häm dramaturg Şayimniŋ orni alahidä edi. Bir küni “Җambul vä Bayzaqov koçiliriniŋ qiyilişidiki šylärdin şair-yazğuçilarğa pätir berildi” degän hävär käldi. Һämmimizniŋ beşi kškkä yätti. Pätir alğanlar aldiraş kšçüp kirişkä başliduq. Däsläpkilärdin bolup tänqitçi Ospanhan Äubäkirov bilän biz kšçüp barduq. Keyin moşu šydä Һezmät Abdullinğimu pätir berilginini bilduq. Şayim Şavaev, İbragim İsaev, Marat Qabanbaev vä män hoşna bolup qalduq. Kšp štmäyla hämmimiz qoyuq arilişip kättuq. Apam Çimkänttin här kälginidä Şayimniŋ apisi bilän çay içip, uzaqtin-uzaq muŋdişidiğan. Ular huddi qerindaşlardäk bolup kätti.
Ş.Şavaevniŋ kitapliri biridin keyin biri çiqişqa başlidi. Meniŋ uyğur dostlirimmu kšpäydi. Bir küni häzillişip: «Şayimҗan, sizniŋ hekayiliriŋizni, povest'liriŋizni oquğanda “ätkänçay” degän närsä uçrişip qalidu. Yaponiyada çay içiş räsmiyiti bar däp aŋlaymiz. Ätkänçayni qandaq içidu?» däp soridim.
Şayim kšp štmäyla yezidiki dostliri bilän hävärlişip, bir qoy soyup, bizni mehmanğa çaqirdi. Şu küni ätkänçayniŋ dämini däsläpki qetim tartip kšrdüm. Keyin Şayimniŋ ayali Rozaniŋ ätkänçeyiğa qädimkidäkla üginip qaldim.
Şayim Şavaev Uyğur teatrida işligän päytliridä teatrda qoyuluvatqan prem'erilarni qoymay kšridiğan boldum. Şuniŋ täsiridin bolsa keräk, teatr tänqitigä paal qatnişişqa başlidim. Dostluğimiz yaraşqan bolsa keräk däp qoyumän bäzidä.

Ayan-Seyithan Nısanalin,
şair, Qazaqstanniŋ
Pähriy jurnalisti.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ