Yeqimliq äslimilär

0
226 ret oqıldı

Äl-Farabi namidiki Qazaq dšlät milliy universiteti jurnalistika fakul'tetida uyğur bšlüminiŋ eçilğiniğa biyil 30 jil toldi. Ötkän äsirniŋ ahirilirida uyğur tilida näşir qilinidiğan gezit-jurnallarda işläydiğan mutähässislärgä bolğan juquri ehtiyaҗi tüpäyli 1988-jili bu mäsilä iҗabiy häl qilinip, Qazaq milliy universiteti jurnalistika fakul'teti yenida här jili 7 – 10 balini oqutuş mähsiti bilän uyğur bšlümi eçildi.
Äynä şu bšlümgä män 1989-jili uyğur tilidin däris beridiğan çoŋ oqutquçi süpitidä işqa täklip qilindim. Maŋa filologiya pänliriniŋ doktori, professor Fayzulla Orazaev yetäkçilik qilidiğan «Jurnalistika tarihi» kafedrisida paaliyät elip beriş väzipisi jükländi. Män mäzkür kafedrida turaqliq işläydiğan yalğuz uyğur oqutquçisi bolğanliqtin, maŋa uyğur tiliniŋ fonetikisi, leksikisi, morfologiyasi, stilistikisi vä başqimu til vä ädäbiyatqa munasivätlik mäsililär boyiçä lektsiya oquşqa toğra käldi.
Şunimu alahidä täkitläş keräkki, däsläp mäzkür bšlüm studentliriğa hazirqi zaman uyğur ädäbiyati, uniŋ täräqqiy etiş basquçliri boyiçä filologiya pänliriniŋ namziti, şairä Patigül Sabitova vä uyğur mätbuatiniŋ tarihi häm uyğur jurnalistikisiniŋ päyda boluşi vä täräqqiy etiş basquçliri mavzulirida kšrnäklik jurnalist, uzun jillar «Kommunizm tuği» gezitida baş muhärrir bolup işligän, heli märhum Turdahun Näzärovmu mähsus kurslar boyiçä lektsiya oqudi. Şundaqla yaş alimä Zahidäm Hevullaevamu lektsiyalär oqudi. Şu çağlarda jurnalistika fakul'tetidiki näzäriyäviy bilimini ämäliyatta paydiliniş üçün studentlar “Uyğur avazi” geziti redaktsiyasigä, radio vä televiziyagä, şundaqla näşriyatlarğa ävätilätti. Keläçäk jurnalistlar “Uyğur avazi” gezitiniŋ şu vaqittiki baş muhärriri Yoldaş Azamatovtin vä başqimu täҗribilik gezit hadimliridin jurnalistikiniŋ qir-sirlirini ügändi.
Täkitläş keräkki, uyğur bšlüminiŋ studentliri ottura mäktäpni uyğur, qazaq vä rus tillirida tamamliğanliqtin, universitetta umumiy štülidiğan lektsiyalärni qazaq vä rus bšlümliridiki studentlar bilän tiŋşaşqa toğra kelätti. Buni alahidä täkitlişimniŋ sävävi, fakul'tet ustazliri uyğur studentliri toğriliq härdayim illiq lävzilirini bildürätti. Şu dävirdä jurnalistika fakul'tetiniŋ aqsaqili hesaplinidiğan professor Temirbek Qojekeev maŋa härdayim uyğur studentliriniŋ ilimğa bolğan intilişiniŋ küçlük ekänligini, tärtip-intizamliqliğini vä qazaq tilini yahşi bilidiğanliğini eytip, meni hoşal qilatti. Umumän, uyğur bšlüminiŋ studentliri jurnalistika fakul'tetiniŋ җämiyätlik işliriğa yeqindin arilaşti. San җähättin az boluşiğa qarimay, millitimizniŋ bay muzıka sän°itini başqa häliqlärgä tonuşturuş mähsitidä «Gülzar» namliq sän°ät šmügini qurup, aliy oquş orunliri arisida štidiğan kšrüklärgä turaqliq qatnişip turdi. Mäzkür šmäkniŋ äzaliriğa saz äsvapliridin taşqiri, universitet studentliri käspiy ittipaqi täşkilatiniŋ mäbläğ aҗritişi hesaviğa oğul-qizlarğa milliy kiyim tiktürülgän edi.
Bu künlärdä jurnalistika fakul'tetiniŋ uyğur bšlümini tamamliğan uçumkarlarniŋ biri – Erşat Äsmätov. Uniŋ җumhuriyätlik җämiyätlik-säyasiy “Uyğur avazi” gezitiniŋ baş muhärriri lavazimida işlävatqanliğiğa pähirlinimän. Baş muhärrirniŋ orunbasari Bähtişat Sopiev, җavapkär katip Muhtärҗan Җumarov (umu mälum vaqit “Uyğur avaziniŋ” baş muhärriri lavazimini egilidi – O.Җ.), filologiya pänliriniŋ namziti Şämşidin Ayupov, Yoldaş Molotov, Minämҗan Asimov vä başqa jurnalist-şagirtlirimniŋ mätbuat sähipiliridä üzlüksiz besilip turğan maqalilirini oqup, hoşalliq ilkigä bšlinimän.
Ahirida şagirtlirimniŋ qol yätküzgän utuqliri bilän täbrikligäç, ularğa mustähkäm salamätlik, aililirigä bähit-saadät, işliriğa muvappäqiyät tiläymän.

Oktyabr' ҖAMALDİNOV,
filologiya pänliriniŋ namziti.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ