Latin yeziğini üginäyli

0
140 ret oqıldı

Dopiçiliq
Uyğur dopiçiliğiniŋ türi kšp, räŋgi hilmu-hil, gül nushiliri šzgiçä alahidilikkä egä. U är-ayallar, qeri, yaş җuganliriğa qarap nusha, gülçäkmä vä räŋlärdä alahidä päriqlinidu. Dopilarniŋ gül nushilirida täbiät gšzälligi äkis ättürülgän. Mäsilän, uyğur badam dopiniŋ jumilaqliği yär şari, şähär şäkligä tählit qilinğan bolsa, uniŋğa aq mäsuttin tikilgän badam güli, yäni gezäk gülliri yultuzlarğa tählit qilinğan. Dehan dopiğa çekilgän çimän güllär täbiät mänzirisini äslitidu. Uniŋda aq, yeşil toğraq – uzun siziqlar, qiypaş halqilar ipadilängän. Yänä bäzi dopilarğa eçilivatqan gül şäkli çüşirilsä, bäzi dopilarda ğazaŋ boluvatqan, gülgiya zimistan şäklini kšrüşkä bolidu. Buniŋ aldinqisi şat-horam bayaşätçilikni kšrsätsä, keyinkisi šz täğdiriniŋ käçürmilirini izhar qilğan. Qisqisi, yäni uyğur dopiçiliğida şatliğimu, qayğusimu muҗässämlängän.

Dopichiliq
Uyǵur dopichiliǵiniń túri kóp, ráńgi xilmú-xil, gúl nusxiliri ózgichá alahidilikká egá. U ár-ayallar, qeri, yash cuganliriǵa qarap nusxa, gúlchákmá vá ráńlárdá alahidá páriqlinidu. Dopilarniń gúl nusxilirida tábiát gózálligi ákis áttúrúlgán. Másilán, uyǵur badam dopiniń jumilaqliǵi yár shari, sháhár shákligá táxlit qilinǵan bolsa, unińǵa aq másuttin tikilgán badam gúli, yáni gezák gúlliri yultuzlarǵa táxlit qilinǵan. Dexan dopiǵa chekilgán chimán gúllár tábiát mánzirisini áslitidu.Unińda aq, yeshil toǵraq – uzun siziqlar, quypash halqilar ipadilángán.Yáná bázi dopilarǵa echilivatqan gúl shákli shúshirilsá, bázi dopilarda ǵazań boluvatqan, gúlgiya zimistan sháklini kórúshká bolidu. Buniń aldinqisi shat-xoram bayshátchilikni kórsátsá, keyinkici óz táǵdiriniń káchúrmilirini izhar qilǵan. Qisqisi, yáni uyǵur dopichiliǵida shatliǵimu, qayǵusimu mucássámlángán.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ