Latin yeziğini üginäyli

0
72 ret oqıldı

Ziraät pärviş qiliş
Uyğurlar turmuşida dehançiliq işläpçiqiriş egiligi qedimiy zamanlardin başlapla muhim orunni egiläp kälgän. Bu җäriyanda ular dehançiliqniŋ ayrim än°äniviy usullirini yaritipla qalmastin, şuniŋ bilän billä ziraätlärni pärviş qiliş vä aşliq saqlaşniŋ šzigä has usullirini oylap tapqan. Tarim bostanliği, İli vadisi vä Җoŋğar oymanliqliri – tarihiy Vätinimizdiki mäşhur aşliq makanliri bolup hesaplinidu. Uyğur dehanliri u yaki bu täväniŋ täbiiy şaraitiğa asasän, ziraätlärni pärviş qiliş häm ularni ziyankäş haşarätlärdin saqlaş yolliriğimu alahidä ähmiyät bärgän.
Dehanlar ziraätlärniŋ jumran maysä mäzgilidä ziyankäşlärgä uçraydiğanliğini aldin-ala mšlçärläp, ularğa muvapiq miqdarda kül çaçqan yaki etiz beşiğa külni dogilap, uni şamalniŋ yšnilişigä qarap soriğan. Nätiҗidä kül ziraätlärgä täkşi qonup, uniŋdiki haşarätlärni uҗuqturğan häm üstigä çüşkän «dağlarni» yoqatqan.
Çekätkilärmu ziraätlärniŋ äŋ çoŋ düşmini bolğaçqa, dehanlar ularni yoqitişqa ähmiyät berip, bu ziyankäş haşarätniŋ päyda boluş, kšpiyiş vaqtini bilgän. Yäni çekätkilärni kšpiyiş mäzgiligä yätküzmästinla, ugisini qezip yoqatqan. Qalğanlirini bolsa, oriğa qamap, ot qoyup kšydürgän.
***
Ziraát párvish qilish
Uyǵurlarda turmushida dexanchiliq ishlápchiqirish egiligi qedimiy zamanlardin bashlapla muhim orunni egiláp kálgán. Bu cáriyanda ular dexanchiliqniń ayrim ánániviy usullirini yaritipla qalmastin, shuniń bilán billá ziraátlárni párvish qilish vá ashliq saqlashniń ózigá xas usullirini oylap tapqan. Tarim bostanliǵi, İli vadisi vá Cońǵar oymanliqliri — tarixiy Vátinimizdiki máshhur ashliq makanliri bolup hesaplinidu. Uyǵur dexanliri u yaki bu távániń tábiiy sharaitiǵa asasán, ziraátlárni párvish qilish hám ularni ziyankásh hasharátlárdin saqlash yolliriǵimu alahidá áhmiyát bárgán.
Dexanlar ziraátlárniń jumran maysá mázgilidá ziyankáshlárgá uchraydiǵanliǵini aldin-ala mólchárláp, ularǵa muvapiq miqdarda kúl chachqan yaki etiz beshiǵa kúlni dogilap, uni shamalniń yónilishigá qarap soriǵan. Náticidá kúl ziraátlárgá tákshi qonup, unińdiki hasharátlárni ucuqturǵan hám ústigá chúshkán «daglarni» yoqatqan.
Chekátkilármu ziraátlárniń áń choń dúshmini bolǵachqa, dexanlar ularni yoqitishqa áhmiyát berip, bu ziyankásh hasharátniń páyda bolush, kópiyish vaqtini bilgán. Yáni chekátkilárni kópiyish mázgiligá yátkúzmástinla, ugisini qezip yoqatqan. Qalǵanlirini bolsa, oriǵa qamap, ot qoyup kóydúrgán.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ