Latin yeziğini üginäyli

0
59 ret oqıldı

Näqqaşliq
«Näqqaş» – äräpçä «täsvir, gül» degän mänani bildüridu. Näqqaşliqta quş, hayvan, šsümlük äkis etilgän härhil geometriyalik şäkillär paydilinilidu. U asasän zärduzluq, zärgarliq, giläm toquş, toqumiçiliq vä başqa sahalarda ämälgä aşurulidu. Һärbir çekilgän näqiş šzigä has mäzmunğa egä. Tamlarğa çekilgän näqişlär gšzälligi, mäptunkarliği häm puhtiliği bilän diqqätkä sazavärdur.
Näqqaşliq sän°iti äzäldinla insaniyätniŋ tarihiy mädäniyitidä alahidä orunni egiläp kälgän. Alämşumul täräqqiyat җäriyanida u rässamliq bilän billä rivaҗlinişqa başlidi. Arheologiyalik tätqiqatlar näqqaşliqniŋ barçä häliqlärdä qedimidin moҗut ekänligini ispatlap kälmäktä. Hitay, Һindstan vä Ottura Aziya mämlikätliridä näqqaşliqniŋ kšpligän türliri moҗut. U här dävirdä vä dšlätniŋ šzigä has muhiti bilän geografiyalik orniğa muvapiq rivaҗlinip kälgän. Mäsilän, ärmänlär bilän gruzinlarda – üzüm vä üzüm bärgi, şimaliy häliqlärdä — arça vä türlük hayvanlar, qirğiz, qazaqlarda – mal-varan, uyğur, taҗik, šzbäklärdä mevä türliri, güllär, qälämpir vä başqilarniŋ qiyapiti rämizlik räviştä ipadilängän.
Märkiziy Aziya älliridä çoŋ-çoŋ imarätlär, mirasgahlar, meçitlar, “Miŋ šy” ibadäthaniliri, baylarniŋ šyliri šzigä has oyma näqişlär hämdä täsvirlär bilän bezälgän. Şundaqla täntänilik märasimlarğa molҗalanğan hanilardiki äҗayip çirayliq häm näpis näqiş-räsimlärni kšrüşkä bolidu. Eçinarliği, Vİİ –Vİİİ äsirlärdä äräplär Ottura Aziyani işğal qilivalğanda, mahiranä näqişlängän kšpligän haşamätlik imarät-benalar väyran qilindi. Umumän, җanliq mähluqlarniŋ räsimini siziş qät°iy çäkländi. Päqät İX–X äsirlärdä Märkiziy vä Ottura Aziyadä näqqaşliq sän°iti rivaҗlinişqa başlidi.

***
Náqqashliq
«Náqqash» – árápchá «tásvir, gúl» degán mánani bildúridu. Náqqashliqta qush, hayvan, ósúmlúk ákis etilgán hárxil geometriyalik shákillár paydilinilidu. U asasán zárduzluq, zárgarliq, gilám toqush, toqumichiliq vá bashqa sahalarda ámálgá ashurulidu. Hárbir chekilgán náqish ózigá xas mázmunǵa egá. Tamlarǵa chekilgán náqishlár gózálligi, máptunkarliǵi hám puxtiliǵi bilán diqqátká sazavárdur.
Náqqashliq sániti ázáldinla insaniyátniń tarixiy mádániyitidá alahidá orunni egiláp kálgán. Alámshumul táráqqiyat cáriyanida u rássamliq bilán billá  rivaclinishqa bashlidi. Arxeologiyalik tátqiqatlar náqqashliqniń barchá xáliqlárdá qedimdin mocut ekánligini ispatlap kálmáktá. Xitay, Hindstan vá Ottura Aziya mámlikátliridá náqqashliqniń kópligán túrliri mocut. U hár dávirdá vá dólátniń ózigá xas muhiti bilán geografiyalik orniǵa muvapiq rivaclinip kálgán. Másilán, ármánlár bilán gruzinlarda – úzúm vá úzúm bárgi, shimaliy xáliqlárdá – archa vá túrlúk  hayvanlar, qirǵiz, qazaqlarda – mal-varan, uyǵur, tacik, ózbáklárdá mevá túrliri, gúllár, qálámpir vá bashqilarniń qiyapiti rámizlik rávishtá ipadilángán.
Márkiziy Aziya álliridá choń-choń imarátlár, mirasgahlar, mechitlar, «Miń oy» ibadátxaniliri, baylarniń óyliri ózigá xas oyma náqishlár hámdá tásvirlár bilán bezálgán. Shundaqla tántánilik márasimlarǵa molcalanǵan xanilardiki ácayip chirayliq hám nápis náqish-rásimlárni kórúshká bolidu. Echinarliǵi, Vİİ – Vİİİ ásirlárdá áráplár Ottura Aziyani  ishǵal qilivalǵanda,  mahiraná náqishlángán kópligán hashamátlik imarát-benalar váyran qilindi. Umumán, canliq máxluqlarniń rásimini sizish qátiy cháklándi. Páqát İX – X ásirlárdá Márkiziy vá Ottura Aziyadá náqqashliq sániyiti rivaclinishqa bashlidi.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ