İnaq ailä quruş şärtliri

0
152 ret oqıldı

Är-ayal arisida ihtisadiy җähättin aşkariliq boluş keräk. Yäni ular tapavät-çiqimini bir-biridin yoşurmasliği lazim.
Är-ayal här ikki täräpniŋ ata-anisiğa, qom-qerindaşliriğa, dost-buradärlirigä vä başqa yeqinliriğa birdäk kšzqaraşta boluşi şärt. «Seniŋ, meniŋ» däp bšlmäy, ularni hšrmät qilip, imkaniyätniŋ bariçä halidin hävär elip turğan ävzäl.
Är-ayaldiki šzara işänçä mustähkäm boluşi keräk. Һärhil pitnä-iğvalarğa därhal işinip kätmäy, ularniŋ aq-qarisiğa yetiş, härqandaq ailäviy mäsiligä äqil-parasät vä eğir-besiqliq bilän yandişiş lazim.
Är-ayal šzara adavät tutmasliği keräk. Mümkinqädär ziddiyätlärni kiçiklitişkä, tamamän yoqitişqa tirişişliri lazim. Öydiki «ählätni» härgiz talağa elip çiqmiğan ävzäl.
Är-ayal arisidiki munasivättä «meniŋ rast» däp turuveliş yahşiliqqa elip kälmäydu. Ailä mäsilisini muhakimä qilğanda kimniŋ yolluq bolsa – şuniŋkini aŋlaş, kimniŋ rähbärlik qabiliyiti üstün bolsa – şuniŋğa beqiniş keräk.
Pärzänt tärbiyisidä ata-aniniŋ pikri härhil bolsimu, tutqan mävqäsi birdäk boluşi keräk. Äksiçä ähvalda, är-ayalniŋ munasiviti muräkkäplişişi mümkin.
Är-ayal bir-biriniŋ qädrini bilişi keräk. Bolupmu beşiğa kün çüşkändä, psihologiyalik җähättin zärdap çäkkändä, çüşänçä bilän qarap, šzara hisdaşliq bildürüşi lazim.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ