Yeziniŋ 90 jilliği nişanlandi

0
66 ret oqıldı

Ötkän yäkşänbä küni Elbasıniŋ «Ruhani jaŋğıru» programmisi dairisidä Täşkänsu yeza okruginiŋ 90 jilliğiğa beğişlanğan «Auılım – altın besigim» çarä-tädbiri uyuşturulup, uniŋğa jiraq-yeqindin kälgän mehmanlar, nahiyä rähbärliri vä okrug turğunliri qatnaşti.

Raşidäm RÄҺMANOVA,
«Uyğur avazi»

Täşkänsu yezisiniŋ 90 jilliq märikisigä jiğilğan adämlärniŋ nurğuni — ikki äsirniŋ guvaçiliri. Başta Täşkänsu yeza okrugi Keyikvay, Üyeŋki, Şolaq, Tauqaraturuq, Açisay, Täşkänsu yeziliridin tärkip tepip, «On yeza» däp atalğan ekän. Uni däsläp Şolaqliq Kšşim Tilemisov vä bolus Kemeş Tanabaev başquridu. Qazaqstanniŋ başqimu yeziliri ohşaş, Täşkänsu açarçiliq jillirinimu, җämiyät ärbaplirini yalmap jutqan täqipläşnimu vä Uluq Vätän uruşiniŋ azavinimu tartti. Җämiyättä yüz bärgän moşundaq eğir väziyätlär nätiҗisidä Şolaq, Üyeŋki vä Keyikvay yeziliri yoqap kätti.
Şuniŋ bilän Täşkänsu yezisi 1929-jili «Tšrtkšl» arteli bolup qurulidu. U «qoşçi-yoldaşliq» däpmu atilidu. Artel' märkizi Täşkänsu yezisi bolup, turğunlarniŋ asasiy qismi dehançiliq bilän şuğullinidu. Artel'ni däsläp Äbdireş Kenjetaev, keyin Toqjigit Orazaliev başquridu. 1929-jili yeza keŋişi qurulup, uniŋğa däsläp Ibırayım Mırzabekov räislik qilidu. Artel' äzaliri šzliriniŋ ämgäksšygüçlügi bilän kšzgä çüşidu.
Keyin kollektivlaşturuş dävri başlandi. Kolhozçilar tamaka pärviş qiliş bilän şuğullandi. Uniŋğa qoşumçä mal baqti vä dehançiliq qildi. 1936-jili «Tšrtkšlgä» Sätbay Janısbaev räis bolup käldi. Yeŋi rähbär yezida nurğun işlarni ämälgä aşurdi. Bäş gektar yärgä mevilik däräqlär tikildi. Räis taş yoliniŋ selinişi üçün küç çiqardi. Andin yeza keŋişini Sabanşı Auğanbaev, Süleymen Siqımbaev, Jaqsıbay Şolpanbaev, İsa Sümenov vä Hasen Särsebaev başqurdi. Ularmu jutniŋ täräqqiyatiğa šzliriniŋ birkişilik hässisini qoşti.
1940 —1945-jilliri yeziğa 15 çeçen-inguş, 40 äzärbäyҗan, evrey vä ärmän aililiri yär avdurulup, kšçüp käldi. Ahali ularni bağriğa besip, bir parçä nanni täŋ bšlüşti. Uruştin keyin evrey, ärmänlär šz vätinigä qaytti, äzärbäyҗanlar bolsa, moşu yezida qaldi. Latifşa Kamilov, Aŋsar vä Afsal Ramadanovlar, Maşruq, Balabek vä Mağrıp Ramazanovlar, Baqi Umarov, Ahmet Suleymenov vä başqilar Täşkänsuda yaşap, ämgäk qildi. Һazir ularniŋ ävlatliri Täşkänsuniŋ ülgilik turğunliri qatarida tilğa elinidu.
Uluq Vätän uruşi jilliri yezidin 200din oşuq oğlan mäydanğa atlandi. Ularniŋ päqät üçtin bir qismi šz jutiğa aman-esän qaytti vä vaqit bilän hesaplaşmay, egilikni tikläş üçün ämgäk qildi. Biri – räis, yänä biri – räisniŋ orunbasari, üçinçisi – ferma başliği, yänä birliri – zootehnik, pedagog, hesapçi demäkçi, härhil hizmätlärni atqurup, yezini gülländürdi. Şundaq qilip, җäŋgivar atilar uruş mäydanidimu, etiz-eriqtimu qährimanliq ülgisini tonutup, äl pährigä aylandi. Äpsus, hazir yezida birmu veteran qalmidi. Biraq, ularni kšrgän çoŋ ävlat qähriman jutdaşliriniŋ isimlirini ävlattin-ävlatqa yätküzüp kelivatidu.
Keyikvay yezisida «Qızıl Oktyabr'» kolhozi moҗut edi. Bu yezida Auğanbaevlar, Buzıqbasovlar, Qusayınovlar, Jomartovlar, Satqınovlar, Şämievlar, Nurdinovlar, Abdullaevlar, Savutovlar, İbragimovlar, Zayirovlar, Aznibaqievlar, Ämrullaevlar ävlatliri yaşap, ämgäk qildi. Keyin kolhozniŋ orniğa «Kirov» sovhozi quruldi. 1948 — 1953-jilliri egilikni Jumatay Käşkeev, 1953 — 1960-jilliri Ospanqul Elubaev, 1960 — 1962-jilliri Jarmuhanbet Omarov başqurdi. Kolhozniŋ tamaka häm aşliq pärviş qiliş vä qoy egiligi boyiçä atiği çiqti. Mal çarviçiliğini täräqqiy ätküzüştä Tastan Toqbaev vä Jambol Boqbasarov çoŋ utuqlarğa yätti. Ästaidil ämgigi tüpäyli här ikki çopan 1948-jili Sotsialistik Ämgäk Qährimani ataldi. Şu jili çoŋ çopan Qojanay Aqataev šz väzipisini ilğar atqurup, yeza egiligi älaçiliriniŋ sletiğa qatnaşti.
Keyinki jilliri yeza keŋişini Äbit Aydosov, Tursun Һaşimov, Jumaş Burahanov başqurdi. Kolhoz 1962-jili 10-aprel'da «Täşkänsu» sovhozi bolup qaytidin quruldi. Sovhozğa Serafim Savin mudir bolup saylandi. İşbilärmän rähbär sovhozniŋ aldinqi qatardin kšrünüşi üçün kšp tär tškti. Mehanizator İsrayil Һaşimov, brigadir İgibay Qaldıbaev, suçi Üsän Roziev – Lenin, Älimtay Orazbaev, Toqqoja Erğaziev, Jılqıbek Qılışbekov Ämgäk Qizil Tuği ordenliri bilän mukapatlandi.
1970 — 1976-jilliri sovhozni Qoygeldi Oljabolatov, 1976 — 1981-jilliri Nestay Uzaqov, 1981 — 1992-jilliri Erkin Sälimov başqurdi. 1992 — 1994-jilliri «Täşkänsu» sovhozi «Täşkänsu” yeza egiligi işläpçiqiriş kooperativi bolup qaytidin qurulup, uniŋ räisligigä Bolat Qıdırbaev tayinlandi. Keyin kooperativni Altınbek Ahmetov, Nurlan Qanaev başqurdi.
Yeza keŋişigä härhil jillarda Jaqay Qiqımbaev, Tšken Aqqasov, Bağıbek Mäsimhanov, Ahmetjan Kegenbaev, Nurlan Jamalov, Jumabek Äbdiräsilov, Omar Qaldıbaev, Erkin Seysembaev, Orıntay Bizaqov vä Amanbek Ospanov räislik qildi. Kšpçilik bilän billä millitimiz içidin çiqqan brigadirlar — Hanum Äzizova, Saadät Mähsütova, mehanizatorlar — İsrayil Һaşimov, Һaşim Musaev, Yoldaş Mähsütov, Ziyavdin İbragimov, Abdrim Muhpuldaev, haydiğuçilar — Mähämät Nurdinov, Ğulamdun İbragimov, Mšmün Ämrullaev, Tohti İsrayilov, Zunun Һämraev, Äziz Äzizov, Veliҗan vä Qähriman Şämievlar, mal çarviçiliğida Mähämät İdrisov, seğinçilar Nurbüvi Җamalova, Qurvanbüvi Abdullaeva, prorab Muzäppär Abdullaev, Ähmät Һoşurahunov, suçilar Üsän Roziev pidakaranä ämgigi bilän kšpniŋ hšrmät-ehtiramiğa sazavär boldi.
Täşkänsudiki ottura mäktäp Җambul nami bilän atilidu. Uniŋ huli 1936-jili qurulğan. Mäktäpniŋ onliğan däsläpki muällimliri «Ustazlarniŋ ustazi» atilip, bilim därgahiniŋ täräqqiy etişi üçün bar küç-ğäyritini, bilim-täҗribisini särip qildi. Şularniŋ biri – Raqımğali Ibırayımov. Keyin u Çeläk nahiyälik maarip bšlüminiŋ başliği boldi. Ämgigi munasip bahalinip, hšrmätkä erişti. Ämgäkçiqazaq nahiyäsiniŋ Pähriy grajdini ataldi. Yeza mäktividä bilim alğan Qanat Orazqulov general-mayor unvaniğa egä boldi.
Һazir Täşkänsu yeza okrugi Täşkänsu, Tolqın vä Kšldi yeziliridin tärkip tapidu. Okrugni dšlät hizmitidä täҗribisi mol Bauırjan Doğalov başquridu. Ahaliniŋ sani – 7 206 adäm. Mäydani – 10 902 gektar, uniŋ 3966 gektari — dehan egilikliriniŋ ülüşidä. Okrugta «Budan», «Argo-Yunion», «Rayımbek šnimderi», «Tättimbek ata», «Kazjemis», «Arnau-Agro» vä «Temir» җavapkärligi çäklängän yoldaşliqliri, «Jideli-Baysın» kooperativi bar. Ular ana jutiniŋ täräqqiyati üçün yardimini ayiğan ämäs.


Okrugniŋ üç yezisida üç ottura mäktäp, ambulatoriya, «Erketay», «Asanali» balilar bağçiliri, «Sinooil» yanarmay stantsiyasi, 19 dukan, ikki toyhana, bir kafe, ikki transport җšndäş stantsiyasi, ikki tehnika җšndäş märkizi, üç dorihana, altä satraşhana, bir kesäk tsehi paaliyät elip barmaqta.
Kšldi yezisida «Çeläk beliq çarviçiliği» bar. U 1964-jili qurulğan. Däsläp uniŋğa Keŋes Suhanov mudirliq qildi. İşbilärmän mudirniŋ yetäkçiligidä çarviçiliq çoŋ utuqlarğa qol yätküzdi. 1970-jildin başlap bu yärdä inkubatsiya tsehi işqa qoşuldi häm däsläpki qetim beliq uruği elindi, sün°iy kšllär işqa qoşuldi.
Täşkänsuda 80 uyğur ailisi istiqamät qilidu. Ular yeziniŋ jigitbeşi Abdrim Muhpuldaev, Hanim-qizlar keŋişiniŋ räisi Modängül Samieva, aktivistlar Mahinur Zul'yarova, Şakir vä Mukaräm Nurdinovlar, İsmayil vä Gülbahar Samievlar, Tursun Satibaldiev, Mukaräm Zayirova, Venera Ömärova vä başqilarniŋ rähbärligidä okrugtiki barliq çarilärgä paal qatnişip, җämiyitimizniŋ täräqqiyati yolida tär tškmäktä. Täşkänsuliqlarniŋ tegi-täkti — keyikvayliqlar. Җämiyät ärbabi Abdulla Rozibaqievmu äsli şu juttin. Uniŋ tuğulğininiŋ 110 jilliği harpisida ämgäk veterani Muzäppär Abdullaevniŋ täşäbbusi bilän Keyikvaydiki A.Rozibaqievniŋ häykili Täşkänsu yezisiniŋ märkizigä kšçirildi.
Atu paҗiäsigä bağliq keyikvayliqlar beguna täqiplängän ata-bovilar rohiğa atap näzir berip, dua beğişlaşni än°änigä aylandurğan. Yeza mäktividä uyğur tilida siniplar bolmisimu, jut aktivistliri uyğur teatri vä «Uyğur avazi» gezitlirini ävladiğa tonuşturuş, tamaşibin vä muştiri toplaş işlirida paaliyätçanliq tonutuştin harğan ämäs. Näzir-çiraq, toy-tškünlärni urpi-adätlärgä riayä qilip štküzüşmu näzärdin sirt qalmidi.
Täşkänsu yezisiniŋ 90 jilliği bilän okrug turğunlirini Ämgäkçiqazaq nahiyäsiniŋ hakimi Binäli Isqaq täbriklidi:
– Bügün 90 jilliğini nişanlavatqan Täşkänsu yezisini bärikätlik jut däp ataşqa toluq asas bar. Çünki, җapakäş atilar vä anilar ämgigi tüpäyli bärpa bolğan Täşkänsuniŋ bügünki toyi okrug hakimiyitiniŋ uyuşturuşi vä yeziniŋ işbilärmän turğunliriniŋ qollap-quvätlişi bilän štüvatidu, – dedi Binäli Äbdiqapasulı šz sšzidä uyuşturğuçilarğa minnätdarliğini bildürüp.
Şuniŋdin keyin hakim äl täräqqiyati yolida ämgäk qilğan vä hazirmu tär tšküvatqan bir top turğunlarğa jut namidin çapan kiygüzüp, Minnätdarliq hätlirini tapşurdi.
Andin Täşkänsu yeza okruginiŋ hakimi Bauırjan Doğalov vä başqilar sšzgä çiqip, illiq tiläklirini yätküzdi.
Märasim nahiyälik mädäniyät bšlümi täripidin täyyarlanğan kontsert, qazaq hälqiniŋ bäygä vä oğlaq tartiş ohşaş milliy oyunliriğa ulaşti.
Ämgäkçiqazaq nahiyäsi.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ