Milliy komissiyaniŋ mäҗlisi

0
253 ret oqıldı

Ötkän җümä küni Һškümät šyidä Qazaqstan Җumhuriyitiniŋ Prem'er-Ministri Baqıtjan Sağıntaev Qazaq tili alfavitini latin häripigä kšçiriş boyiçä milliy komissiyaniŋ mäҗlisini štküzdi. Mäҗlistä orfografiyalik, metodikiliq vä atalğuşunasliq iş topliriniŋ, şundaqla tehnikiliq häm ähbarat җähättin täminläş boyiçä iş topiniŋ hesavatliri tiŋşaldi. Uniŋdin taşqiri 2025-jilğiçä qazaq alfavitini latin häripigä basquçluq kšçiriş boyiçä çarä-tädbirlär plani vä yeŋi redaktsiyadiki alfavit asasidiki imla qaidiliri qaraldi. Dšlät rähbiri «Qazaq tili alfavitini kirillitsidin latin häripigä kšçiriş toğriliq» Pärmanğa šzgirişlärni kirgüzdi. Yeŋi variant җamaätçilikniŋ, tilşunaslarniŋ qollap-quvätlişigä egä boldi vä Komissiya äzaliriniŋ tävsiyälirini hesapqa aldi. Ändi Prezident tapşurmisiğa muvapiq, moşu yšniliştiki işni davamlaşturuş keräk, – dedi Baqıtjan Sağıntaev.
Latin häripigä kšçiriş toğriliq işniŋ asasiy yšnilişliri boyiçä mädäniyät vä sport ministri Arıstanbek Muhamediulı, ähbarat vä kommunikatsiyalär ministri Däuren Abaev, bilim vä pän ministri Erlan Sağadiev, A.Baytursınov namidiki Tilşunasliq institutiniŋ mudiri Erden Qajıbek doklad bilän qatnaşti.
Dokladlarni muhakimä qilişqa «Nur Otan» partiyasi Räisiniŋ birinçi orunbasari Mäulen Äşimbaev, Prem'er-Ministrniŋ orunbasari Erbolat Dosaev, Prezident Mämuriyiti İçki säyasät bšlüminiŋ başliği Aida Balaeva, «Qazaqstan» җumhuriyätlik teleradio kompleksi başqarmisiniŋ räisi Erlan Qarin vä başqilar sšzgä çiqti.
Mälumki, Milliy komissiya – bu Һškümät yenidiki konsul'tativ-mäslihät orgini bolup, qazaq tili alfavitini latin häripigä kšçiriş boyiçä täkliplärni täyyarlaş vä tästiqläş, işniŋ süpätlik orunlinişini uyğunlaşturuş vä nazarät qiliş uniŋ asasiy mähsiti bolup hesaplinidu.
Baqıtjan Sağıntaev räisligidiki Komissiya tärkivigä räisniŋ orunbasari – Prem'er-Ministrniŋ orunbasari Erbolat Dosaev, şundaqla Prezident Mämuriyitiniŋ, «Nur Otan» partiyasiniŋ, Parlamentniŋ, aliy oquş orunliriniŋ, ammiviy ähbarat vasitiliriniŋ väkilliri kirgüzüldi.
2025-jilğiçä qazaq tili alfavitini latin häripigä kšçirişni basquçluq jürgüzüş kšzdä tutuluvatidu.
Birinçi basquç 2018 – 2020-jillarni šz içigä alidu. Bu vaqitta täyyarliq işliri vä normativliq hoquq asasini mukämmälläştürüş boyiçä çarä-tädbirlär jürgüzülidu. Latin häripi asasidiki yeŋi qazaq alfavitiniŋ imla qaidiliri, latin häripigä mätinlik šzgärtiş üçün qoşumçilar işlinidu.
İkkinçi basquç – 2021 – 2023-jillar. Bu vaqitta täşkiliy vä metodikiliq çarä-tädbirlär jürgüzülidu. Märkäzlär oqutquçilirini vä çoŋ yaştiki ahalini oqutuş üçün seminarlar vä lektsiyalär, filologlar bilän tilşunas alimlarni җälip qiliş arqiliq kurslar uyuşturulidu. Latin häripi asasidiki dšlät tilida Qazaqstan Җumhuriyiti grajdininiŋ pasportliri, şähsini guvalanduridiğan vä başqa hšҗҗätlär berilidu.
Üçinçi basquç 2024 – 2025-jillarni šz içigä alidu. Yärlik vä märkiziy dšlät organlirida iş jürgüzüş, dšlät ammiviy ähbarat vasitiliri vä dšlät näşirliri (basquçluq) latin häripigä kšçirilidu. Şundaqla bilim beriş täşkilatlirida iş jürgüzüş basquçluq asasta latin häripigä kšçirilidu.
Şundaqla tilşunasliq vä İT sahaliridiki ekspertlarni җälip qiliş arqiliq orfografiyalik, metodikiliq, atalğuşunasliq vä tehnikiliq häm ähbarat җähättin täminläş boyiçä iş topliri quruldi.
Orfografiyalik iş topi latin häripidiki qazaq tiliniŋ orfografiya vä orfoepiya qaidilirini işläp çiqiş bilän şuğullinidu.
Metodikiliq iş topi oqutuş vä ügitiş metodikisini işläp çiqidu, şundaqla ularni päydin-päy bilim beriş sistemisiğa kirgüzidu.
Atalğuşunasliq iş topi latin häripi asasidiki qazaq tiliniŋ terminologiyalik fondini sistemiğa salidu.
Tehnikiliq vä ähbarat җähättin täminläş boyiçä iş topi latin häripini ähbarat tehnologiyalirigä maslaşturuş işlirini orunlaydu.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ