Roza tutuş päytidä pat-pat tuğulidiğan soallar

0
2 201 ret oqıldı

Gezithanlar täripidin qoyulğan soallarğa Säüdiyä Äräpstanida istiqamät qilidiğan juquri diniy bilimgä egä šlima Muhämmät YÜSÜP җavap beridu.

– Eğiz bäkitilgän päyttä juyunuşqa, çšmülüşkä bolamdu?
– Eğizi bäkitilgän adäm juyunsa vä suda çšmülsä bolidu.
– Rozidar adämgä çiş pastisini qollinişqa bolamdu?– Çiş pastisini işlätsä bolidu, amma su gelidin štüp kätmäsligi keräk.
– Roza tutqan kişigä çişini davalitişqa, julduruşqa, ukol salduruşqa bolamdu?
– Älvättä, bolidu.
– Roza tutqan kişigä tükürük, häpürük jutuşqa bolamdu?
– Bolidu, sävävi u täbiiy närsä.
– Rozidar kişigä çaç, timaq, bädändiki tüklärni elişqa bolamdu?
– Roza tutqan adäm çaç vä bädändiki tüklirini häm timiğini alsa bolidu. Çünki bu taziliq kapaliti.
– Eğiz bäkitkän adäm balisini yaki nävrisini sšyüp-hšpüşkä bolamdu?
– Balisini yaki nävrisini sšyüşkä bolidu.
– Eğiz bäkitkän kişigä ayalini yaki yoldişini sšyüşkä, quçaqlaşqa bolamdu?
– Rozidar kişi erini yaki ayalini sšyüp qoysa, quçaqlisa bolidu, biraq billä yatsa bolmaydu.
– Roza tutqan är-ayal bir ay davamida җinsiy munasivättin jiraq boluşi keräkmu?
– Är-ayal ramzan keçiliridä җinsiy alaqä qilsa bolidu. Amma kündüzi җinsiy munasivättä bolğan kişiniŋ rozisi buzulidu vä tšrt mäzhäbniŋ birdäk ittipaqi boyiçä mundaq kişigä qaza bilän kaparät (bir qul azat qiliş, ägär tapalmisa, ikki ay üzmäy roza tutuşi lazim. Ägär uniŋğa çamisi yätmisä, atmiş miskingä birvaqliq tamaq berişi keräk) lazim bolidu.
– Burni, çişi qanisa, roza buzulamdu?
– Yaq, buzulmaydu.
– Zoluqqa uhlap qalğan adäm nemä qilidu?
– Mabada uhlap qalsa, ornidin turupla niyät qilivätsä bolidu.
– Eğizi bäkitilgän adämdin kündüzi uhlavatqanda, uruq bšlünsä (polyutsiya), rozisi buzulamdu?
– Uhlavetip şäytan atlisa, sperma çiqip kätkän bolsa, roza buzulmaydu.
– Rozidar kişigä eğizi qurisa, muzdäk su bilän çayqaşqa bolamdu?
– Eğizi qurup kätsä, muzdäk suda eğizini çayqisa bolidu.
– Eğizi bäkitilgän ayal tamaqniŋ tämini tartişqa bolamdu?
– Tamaqniŋ tämini tetip, andin tükürüvätsä vä eğizini çayqavätsä bolidu. Äsli roza tutmiğan biri tamaq tämini tetip bärsä, bäk yahşidur.
– Roza tutqan kişi bayqimay tamaq yäp yaki su içip qoysa, rozisi buzulamdu?
– Bayqimay yaki rozidar ekänligini untup qelip, tamaq yäp qoysa, yadiğa çüşkän haman tohtatsa, roza buzulmaydu.
– Rozidar kişiniŋ jürigi aynip, qusqan ähvalda, rozisi buzulamdu?
– Yaq, buzulmaydu.
– Roza tutqan kişigä qan tapşuruşqa bolamdu?
– Bolidu.
– İptar päytidä eğizni äŋ birinçi nemä bilän açqan durus?
– Mümkinqädär horma bilän açqan yahşi, bolmisa su bilän açsimu bolidu.
– Rozidar kişi tosattin yol jüridiğan bolup qalsa, eğizini eçivätsä bolamdu?
– Äslidä roza tutuşqa bäl bağliğan adäm bir ay üzmäy rozisini davamlaşturğini yahşi. Ägär bäk qiynilip ketip, rozisini buzuvätsä, ramzandin başqa vaqitta bir kün qazasini štüşi keräk. Zor qiyinçiliqlarğa duç kelidiğan säpärlärdä bolğan kişiniŋ roza tutuşi mäkruhtur.
– «Roza tutqan adämgä iptar bärsä, uniŋğa roza tutqan adämniŋ sovavidäk sovap berilidu» deyilgän hädiskä muvapiq «roza tutmayla, iptar berip, sovap aliveräy», degän kšzqaraş häqiqätkä qançilik uyğun kelidu? U adämniŋ zimmisidin roza pärizi saqit qilinamdu?
– Roza tutqan adämgä iptar bärsä, sovap bolidu. Amma šzi roza tutmiğan bolsa, bu roza saqit bolmaydu. İptar bärgänlik roza tutqanliqqa yatmaydu.
– Qädir tünini šydä kütkän yahşimu yaki meçittimu?
– Ärlär җamaät bilän billä meçitlarğa barğini ävzäl. Ayallarğa šydä kütkini yahşi, meçitlarğa barsimu bolidu.
– Ramzan rozisiğa qaysi vaqitta niyät qilğan toğra?
– Taŋ yoruştin aval niyät qiliş şärttur.
– Niyätni eğiz yüzidä ipadiläş şärtmu?
– Şärt ämäs, dilida niyät qilsimu yetärliktur.
– Roza heytiniŋ birinçi künidä vä qurvan heytiniŋ birinçi künidin tšrtinçi künigiçä roza tutuşqa bolamdu?
– Äsla bolmaydu, u künliri roza tutuş haramdur.

Soallarğa onlayn-җavap alğan Şämşidin AYuPOV.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ