Ayal kişidiki gšzäl ählaq

0
263 ret oqıldı

Bizdä ayal kişiniŋ gšzäl ählaqi uniŋ aqkšŋülligidä, bu hislät җälipkar ayal boluşniŋ asasidur. Oylap kšrüŋ, bir ayal kişiniŋ içi tar, kšŋli qara bolsa, uniŋ sirtqi qiyapiti härqançä çirayliq bolsimu, u är kişini җälip qilalmaydu. Gärçä ärlär däsläp u ayalni җan tikip qoğlişi mümkin, biraq vaqit štkänsiri u ayalniŋ häqiqiy mahiyitini bilgändin keyin, uni qoğlaştin vaz keçidu.Ägär birär är aqkšŋül ayal bilän arilişip qalsa, är kişiniŋ uniŋdin ehtiyat qilişiniŋ haҗiti yoq. Şuŋlaşqa u šzini nahayiti azadä his qilidu, bu ayalğa nisbätän uniŋda muhäbbättin başqa, yänä hšrmät päyda bolidu. Mundaq šzara kšyünüş vä ğämhorluq astida ularniŋ muhäbbiti tehimu çoŋqurlişip ketidu.
Demäk, aqkšŋüllük – җälipkar ayal boluşniŋ asasi. Sizdä päqät bir aq kšŋül jüräk bolidekän, undaqta sizniŋ är-ayalliq munasivitiŋiz, ailäviy munasivätliriŋiz vä җämiyättiki munasivätliriŋizmu yahşi täräpkä yüzlinidu. Sizniŋ qol yätküzgän utuqliriŋizmu kšp bolup, yoldişiŋizniŋ muhäbbitigä, baliliriŋizniŋ hšrmitigä, dostliriŋizniŋ ğämhorluğiğa erişisiz. Mundaq ayal bähitlik häm nazakätlikkä tolğan ayaldur.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ