Һayati ävlatqa ülgä

0
144 ret oqıldı

Erşat ÄSMÄTOV,
«Uyğur avazi»

Yeqinda җänubiy paytähttiki “Dilnaz” kafesida җumhuriyätlik Uyğur etnomädäniyät märkizi Almuta şähärlik şšbisi jigitbaşliri keŋişiniŋ uyuşturuşi bilän ҖUEM yenidiki Jigitbaşliri keŋişiniŋ sabiq räisi, QHA äzasi, märhum Abdureşit Mähsütovni hatiriläş keçi bolup štti. Uniŋğa ҖUEMniŋ başqarma äzaliri, jigitbaşliri vä җämiyätlik işlarniŋ aktivistliri qatnaşti.
Märasimni ҖUEM Almuta şähärlik şšbisi räisiniŋ orunbasari – jigitbaşliri keŋişiniŋ räisi Sabit haҗim Yüsüpov jürgüzdi.
Bügünki hatirä keçigä qatnişivatqan härbirimizgä šz vaqtida Abdureşit bilän qoyuq munasivättä bolup, җamaätçilik işlirini hämkarliqta elip berişqa toğra käldi, – däp sšzini başlidi Sabit haҗim. – Uniŋ mustäqil elimizgä, hälqimizgä qilğan bebaha ämgigi heçqaçan untulmaydu vä ismi qälbimizdä mäŋgü saqlinidu. Şuniŋ üçün biz bügün Abdureşitniŋ tuğulğan künini äsläp štüş qarariğa kälduq.
Märhumniŋ rohiğa atap qur°an oqulğandin keyin, sšz märasim qatnaşquçiliriğa berildi.
ҖUEM yenidiki Jigitbaşliri keŋişiniŋ räisi Yarmähämmät Kebirov, ҖUEM Almuta şähärlik şšbisiniŋ räisi Äbäydullam Җapparov vä uniŋ orunbasari Dolquntay Abduhelil, Almuta şähiri Zarya Vostoka mähällisiniŋ sabiq jigitbeşi Tursun Qahhariy, “Turan duniyasi” җämiyätlik fondiniŋ mudiri Karlin Mähpirov, ädliyä pänliriniŋ doktori, professor Şäymärdan Şäripov, Talğir nahiyälik Uyğur etnomädäniyät märkizi yenidiki jigitbaşliri keŋişiniŋ räisi Oktyabr' Qurbanniyazov, Q.Ğoҗamiyarov namidiki dšlät akademiyalik Uyğur teatriniŋ administratori Abdusattar Turdibaqiev, Almuta şähiri Ävezov nahiyälik Uyğur etnomädäniyät märkiziniŋ räisi Burhandin Taҗidinov vä başqilar җämiyitimizdiki jigitbaşliriniŋ roli vä şiҗaätlik ämgigi, җümlidin Abdureşit Mähsütovniŋ uniŋğa qoşqan salmaqliq tšhpisi, şundaqla märhumniŋ aliy insaniy hislätliri häqqidä eytip štti. Şaymärdan Şäripov šz sšzidä Abdureşit Mähsütovniŋ fondini quruş, äla oquydiğan uyğur oquğuçiliri vä studentliri üçün mähsus stipendiya täsis qiliş täklivini bärdi. Bu pikirni kšpçilik mämnuniyät bilän qollap-quvätlidi.
Natiqlar äslimiliridä täkitläp štkinidäk, Abdureşit Mähsütov häqiqätänmu šziniŋ käynidin šçmäs iz qaldurup kätti. Җämiyätlik paaliyitini Gornıy Gigant mähällisiniŋ jigitbeşi süpitidä başlap, ҖUEM yenidiki Jigitbaşliri keŋişiniŋ räisi däriҗisigä kštirildi. Qazaqstan hälqi Assambleyasiniŋ äzasi boldi. Ämgigi munasip bahalinip birqatar mukapatlar bilän täğdirländi. Uniŋ ismi päqät qazaqstanliq uyğurlar arisidila ämäs, bälki uniŋ taşqirisidimu alahidä hšrmät bilän tilğa elinatti. Märhum şundaqla häqiqiy mänasida tinimsiz, talantliq jigitbaşliridin edi. U bolupmu uyuşturuş, adämlär bilän munasivät ornitiş, härqandaq problemiğa tez riayä qiliş häm uni keçiktürmäy yeşiş җähättin bäk juquri qabiliyätkä egä edi.
Yadiŋlarda bolsa, 1998-jili şu päyttiki ҖUEM yenidiki Aqsaqallar keŋişiniŋ räisi Tohtasun Beyşanovniŋ uyuşturuşida jigitbaşliriniŋ çoŋ başqoşuşi, 2010-jili Abdureşit Mähsütovniŋ täşäbbusi bilän jigitbaşliriniŋ җumhuriyätlik qurultiyi štüp, ularda milliy urpi-adätlirimiz vä än°änilirimizgä ait mäsililär qaralğan vä ularni tärtipkä kältürüş boyiçä muhim qararlar qobul qilinğan. Һä, yeqinda bolsa, Almutidiki “Mir” näşriyatidin ҖUEM Jigitbaşliri keŋişi, «Uyğur avazi» geziti, islamşunaslar vä birqatar җämiyätlik işlarniŋ aktivistliri täripidin täyyarlanğan “Milliy” märasimlar häqqidä umumiy nizamnamä” kitapçisi yoruq kšrdi. Märasim ahirida mäzkür qollanminiŋ härbir juttiki jigitbeşiniŋ, imamniŋ vä başqa җamaätçilik aktivistliriniŋ yenida boluşi häm uniŋda ipadilängän qaidilärgä qät°iy ämäl qilişiniŋ lazimliği häqqidimu eytildi.

Sürättä: A.Mähsütov (oŋdin ikkinçi) jut aktivistliri bilän.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ