Latin yeziğini üginäyli

0
71 ret oqıldı

Gäҗkarliq

Gäҗkarliq – qedimiy sän°ät türliriniŋ biri bolup, šziniŋ hšsün-җamalini duniya memarçiliğida namayän qilip kälmäktä. Därväqä, bu җähättin uyğur ustiliri yaratqan äsärlär šzigä has bädiiy kompozitsiyasi vä iş uslubi bilän başqilardin päriqlinidu. Bügünki kündä gäҗkarliq sän°iti asta-asta äsligä kelip, җämiyät hayatida namayän bolmaqta. Yäni bu hünär ävlattin-ävlatqa štüp, tarihiy än°änä süpitidä rivaҗlinip kelivatidu. U sän°itimizniŋ pähri, şundaqla beqiyas vä bebaha ğäznisi bolup hesaplinidu. Şuŋlaşqimu uni çoŋqur üginip, tätqiq qiliş – ilmiy vä ämäliy ähmiyätkä egidur.
Gäҗ äsirlär davamida šzigä has uslubi bilän turaqliq täräqqiy etip käldi. Qedimiy gäҗ oymikarliq sän°iti realistik täsvirlär asasida işlängän. Ularda kšpinçä adämlärniŋ, hayvanlarniŋ häm quşlarniŋ qiyapiti täsvirlängän. Älmisaqtin başlapla adämlär gäҗniŋ äҗayip hususiyätkä egä ekänligini bilip, uni şähärlärni, karvansaraylarni vä härhil haşamätlik bena-imarätlärni bezäş işlirida paydilinip kälgän. Hotän, Yarkänt, Qäşqär qatarliq kona şähärlärniŋ šy-sarayliridiki vä diniy imarätliridiki näqişlärdä gäҗdin oyulğan nurğunliğan җanivarlarniŋ vä geometriyalik şäkillärniŋ qiyapitini kšrüşkä bolidu. Eçinarliği, Märkiziy Aziya ällirigä islam dini kirgändin keyin imarät-benalarniŋ tam-torusliriğa tirik mävҗudatlarniŋ räsimini siziş män°iy qilinişqa başlidi.

Gáckarliq

Gáckarliq – qedimiy sániyát túrliriniń biri bolup, óziniń hósún-camalini duniya memarchiliǵida namayán qilip kálmáktá. Dárváqá, bu cáháttin uygur ustiliri yaratǵan ásárlár ózigá xas bádiiy kompozitsiyasi vá ish uslubi bilán bashqilardin páriqlinidu. Búgúnki kúndá gáckarliq sániti asta-asta ásligá kelip, cámiyát hayatida namayán bolmaqta. Yáni bu húnár ávlattin-ávlatqa ótúp, tarixiy ánáná súpitidá rivaclinip kelivatidu. U sánitimizniń páxri, shundaqla beqiyas vá bebaha ǵáznisi bolup hesaplinidu. Shuńlashqimu uni chońqur úginip, tátqiq qilish — ilmiy vá ámáliy áhmiyátká egidur.
Gác ásirlár davamida ózigá xas uslubi bilán turaqliq táráqqiy etip káldi. Qedimiy gác oymikarliq sániti realistik tásvirlár asasida ishlángán. Ularda kópinchá adámlárniń, hayvanlarniń hám qushlarniń qiyapiti tásvirlángán. Álmisaqtin bashlapla adámlár gácniń ácayip xususuyátká egá ekánligini bilip, uni sháhárlárni, karvansaraylarni vá hárxil hashamátlik bena-imarátlárni bezásh ishlirida paydilinip kálgán. Xotán, Yarkánt, Qáshqár qatarliq kona sháhárlárniń óy-sarayliridiki vá diniy imarátliridiki náqishlárdá gácdin oyulǵan nurǵunliǵan canivarlarniń vá geometriyalik shákillárniń qiyapitini kórúshká bolidu.
Echinarliǵi, Márkiziy Aziya állirigá islam dini kirgándin keyin imarát-benalarniń tam-torusliriǵa tirik mávcudatlarniń rásimini sizish mániy qilinishqa bashlidi.

Bälüşüş

Javap qalduruŋ