Män dahini 25 jil pärviş qildim

0
589 ret oqıldı

— Män oqumiğan, — dedi Zäynäphan ana, meniŋ mähsitimdin hävärdar bolğandin keyin.

— Aliy mälumatqa egä ämäsmän, demäkçisizğu…

— Һätta ottura bilimimmu yoq, balam, — uyalğandäk kšzini meniŋdin qaçurdi ana.

— Oqumiğiniŋiz bilän ämgigiŋiz arqiliq almutiliqlarniŋ kšpçiligi bilidekän, — dedim.

Animizniŋ çirayi birdinla šzgärdi. Çirayida illiq täbässüm päyda boldi…

— Baliliğim Uluq Vätän uruşi jilliriğa toğra käptu, — gepini başlidi ana. — Dadam җäŋ mäydaniğa kätti. Män anamniŋ yalğuz yardämçisi boldum. Şuŋlaşqa 7 yeşimda, yäni 1942-jili mäktäpkä ämäs, etizğa atlandim. Belim qatmay turup, kätmän çaptim. On yaşqa kälgändä, dehançiliqniŋ qir-sirlirini helä ügänsäm keräk, bir küni etizda brigadir akimiz meni kšpçilikkä ülgä qilip, helä mahtidi. Uniŋ «Özi tügmidäk, qilğan oqiti tšgidäk» degini tehiçä quliğimda. Mana şuniŋdin keyin hšrmät tahtisidin çüşmäs boldum. Bu meniŋ dehançiliqqa bolğan häväsimni tehimu oyğatti.

Һazir Almutida yaşavatqan Zäynäphan Dadaҗanova kindik qeni tškülgän Talğir nahiyäsiniŋ Qizil Tuğ yezisida štkän baliliq dävrini äynä şundaq qisqiçila äsläp štti. Andin u hayatiniŋ ällik jildin oşuq vaqti štkän şähär häqqidä kšpiräk sšzläp bärdi. Çünki u Almutiniŋ güllinişigä šziniŋ çoŋ hässisini qoşqan şähär turğunliriniŋ biri.

— Etizdin uttur şähärgä kelip nemä qilişim mümkin? — küldi sšhbätdişim maŋa tiklinip qarap.

— Mänmu şuni oylavatimän, — dedim.

— Almutiğa kelip iş izdäp avarä bolmidim, — gepini davam qildi ana. — Uttur Märkiziy istirahät beğiğa bardim. «U yärdä koça bolsimu süpirimän», dedim içimdä. Mähkimä başliği, nemişkidu, meni heç oylanmastinla işqa qobul qildi. Mänmu uni yärgä qaratmasliqqa tiriştim. U maŋa mäzkür bağdiki güllärni pärviş qilişni tapşurdi.

Ägär yadiŋizda bolsa, Keŋäş İttipaqi dävridä istirahät beğiğa kirgän yärdä Leninniŋ güllärdin yasalğan portreti bolidiğan. Äynä şu dahini män 25 jil «beqip šstürdim». Uniŋ räsimini bir rässam kelip sizip bärdi. Keyin u 99 yärdin täkşürüştin štti.

— Leninniŋ portretiğa qançä türlük gül işlätkiniŋiz yadiŋizdimu?

— Hatalaşmisam, bäş türini işlättim. Gülniŋ sedum türi bilän umumiy kšrünüşni yasattuq. Andin qalğan türliri bilän uni pädäzliduq. Eheveriya türinimu kšp paydilandim. Qoŋur vä vä yeşil giläm şäkildiki güllärniŋ türliri arqiliq çaç, qaş, burut vä saqallirini yasidim. Uniŋğa agronom vä başqimu mutähässislär arilaşti. Mabada Lenin ohşimay qalsa, uniŋğa beşiŋiz bilän җavap berisiz. Amma män bu işniŋ hšddisidin çiqişqa tiriştim.   

Elimiz šz mustäqilligigä egä bolğandin keyin, Almuta şähirini yeşildarliq bilän bezäydiğan ikki mähkimä vuҗutqa käldi. Bu sahada bir näççä jildin beri paaliyät jürgüzüvatqan «Zelenstroy» şirkiti däl-däräqlärni šstürüş bilän şuğullansa, gülländürüşni «Grinland» şirkiti šz hšddisigä aldi.

Animiz istirahät beğidin keyin «Zelenstroyda» işläp, hšrmätlik däm elişqa çiqti. Almutida «gülçi momay» atalğan anini ikkinçi mähkimä işqa täklip qilip, u här yazda Almuta şähärlik hakimiyiti benasiniŋ aldidiki şähärniŋ rämzigä aylanğan barsni pärviş qildi. Һazir 77 yaşqa kälgän animiz bu sšyümlük käspidin tehi qol üzgini yoq.

2011-jili «Zelenstroy» şirkiti «gülçi momayniŋ» 75 jilliq toyini štküzüp, uniŋğa 75 miŋ täŋgä soğa qildi. Özi hazir işlävatqan şirkät bolsa, gülçi momayniŋ hšrmitigä qoy soyup, käŋ mol dästihan yaydi.

Şähsän män Zäynäphan aniniŋ šyini botanikiliq bağqa qiyas qilğan edim. Hatalişiptimän.

— Gül nahayiti nazuk šsümlük. Şuŋlaşqa u şamalni, qävätlik pätirlärni ançä yaqturup kätmäydu, — däydu ana hiҗalät bolğan halda. — Mana moşu šydä qançä gül šstürdüm, heç qaysisi boy kštärmidi. Meniŋmu ularni qiyniğum kälmidi. Qizil Tuğdiki yär šydä gülniŋ bir näççä türini šstürimän. Bu šyümdä bolsa, hazirqi käsipdaşlirim soğa qilğan yüz jilliq aloe gülila yahşi šsüvatidu — dedi u derizidiki bir qaça gülni kšrsitip.

— Ämgigiŋizni dayim juquri bahalaydiğan käsipdaşliriŋiz sizni yüz yaşqa kirsun, däptudä — dedim anini mänmu tuğulğan küni bilän täbrikläp.

U miyiğida külüp, šziniŋ minnätdarliğini izhar qildi.

 Bähtişat SOPİEV.

   

 

Bälüşüş

Javap qalduruŋ