QÄLBİM OTİNİ ҺEÇ KİM ÖÇİRÄLMÄS

0
649 ret oqıldı

Sinap baq

Mänmu uyğurniŋ ärkä

                                 pärzändi,

Şeirlirimni demäŋ

                                   ärzändi.

Saz çelip, nahşa eytip,

                             şeir yezip,

Atmişniŋ bäşigimu

                           käldim ändi.

 

Qolumğa  qäläm aldim,

                          sazmu çaldim,

Һär qädimim ämäs meniŋ —

                                 tepişmaq.

Rahilämni yeqin bilmäk

                                 bolsiŋiz,

Käl, män bilän küçüŋni bir

                                  sinap baq.

 

Öz şeirini šzi bilmäs —

                                tepişmaq,

Demäŋ, meni qeriqizdäk

                                yepişqaq.

Tulpar turmaq, uçar quşmu

                                 yetälmäs,

Käl, män bilän küçiŋni bir

                                  sinap baq.

 

Mäkkäm bol, elim

Ägär gunayiŋ bolsa

                                   uyğurum,

Özäm boynumda kštirip

                                          alay.

Seniŋ arminiŋ çäksiz,

                                     bepayan,

Yätkäysän aŋa ğäplättä

                                    qalmay.

 

Һayatimğa nur çaçqan

                                iҗadimni,

Hälqim bar җahanğa yeyip

                                       salar.

Bilimliklär äslidä —

                           älniŋ bähti,

Mümkin meni qälbigä yezip

                                          alar.

 

Etizlarda izim qaldi,

                      jüräktä sšzüm,

Һasa qilip qälämni

          intildim çoqqilarğa.

Davanlarda hälqim därman, hämradur — tšzüm,

Seniŋ üçün yetäy, hälqim,

                           ta upuqlarğa.

 

Panagah barmekin saŋa

                                kelär täŋ,

Bu Ana Vätändäk aläm qeni

                                          käŋ?

Mehnätkäş äҗdadim

                      tšrälgän zimin

Guvadur qeri Tarim häm

                              җimi aläm.

 

Molla Bilaldäk ğäyriti

                                   mal-zor,

Ötkür şämşärdin

                      qälämniŋ bisi.

Şamalda uprimas,                      kšmülmäs yärgä,

Җapakäş hälqimniŋ Vätän                                                  arzusi.

 

Parçilar

 

Jüräklärni rohlandurar

Tarihiŋni qilaymän izhar.

Birligiŋgä mäkkäm bol,                                              elim.

Ğazatliriŋğa dilim

                                     intizar.

 

Sšzümni tiŋşisaŋ bolar u

                                     — sayä,

Äy, oğlan, hälqiŋni qilğin

                                    himayä.

Mänmu häm puştimän äşu

                                  uyğurniŋ,

Märdanä pärilärdäk

                         batur-sipayä.

* * *

Zenitim bilimdä, kiyimdä

                                         ämäs,

Һäqni häq degänni kim yahşi

                                    kšrmäs?

Davanlardin šttüm

                                sürünmäy,

Qälbim otini heç kim

                             šçirälmäs.

 

Yäkmu-yäk küräştin

                              qaytmidim,

Һeç kim til yarmay

                  därt-puğanimdin.

Öçmäydu heçqaçan šzäŋ

                                   yaqqan ot

Nur elip, yalqunҗap

                         dualiriŋdin.

 

Mehnitimniŋ mukapiti

                                        — şu,

Ğäzällär otidin tavlanğan

                                     qäsäm.

Toyuŋğa ep baray

                         kitaplirimni

Şu bolğay utuqqa

                 qoşulğan hässäm.

* * *

İlhamim — täpäkkürdin

                                 tuğulğan,

Bilimdä oylirim

                            suğirilğan.

Hälqimgä şeirlarni

                                 yarattim,

Danaliq hekmättä nur

                                     tolğan.

* * *

Bilimlik insan bolur

                                    qimmät,

Bilim bähit kelidu novät.

Bilimlik bolğin, tepip

                                       säväp,

Bilimlikkä  bildürüp

                                    hšrmät.

* * *

Mädhiyäm hälqimgä kün,

                                   nur, mol,

Duniyağa, ävlatqa davran

                                          bol!

Külpätsiz eçilip bähit

                                           yol,

Jillarğa guvaliq şeirim

                                            tol.

* * *

İlhamim däriyadäk

                                 boyumda,

Jürigim iҗatniŋ koyida.

Ümütüm alämçä uyğurğa,

Yahşiliq tilidim yoliğa.

* * *

Quyaştursän här

                               päsildiki,

Ğunçilarni gül eçildurğan.

İlhamim pütkül җahandiki,

Hasiyätlik nurni

                           çeçildurğan.

* * *

Kšzlirimgä totiya sürimän,

Şuŋlaşqidur saqlap

                                  jürimän.

Bovamniŋ dutarini bügün

Qolumğa aldim män

                                  bilimän.

* * *

Otluq jüräktä kšp sirim,

Hälqimgä ğäyrät şoh

                                   şeirim.

Tuğma talant bilim küçüm,

Mäŋgülük bol, hälqim üçün.

Rahiläm

MUZÄPPÄROVA.

 

 

Bälüşüş

Javap qalduruŋ